Viislaid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Viislaid''' on Eesti põhjaranniku suurim lahtine merepaat.<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/> Vanemal ajal ehitati paadi kumbki külg viiest lauast ehk laiast. Vi...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 2. juuni 2021, kell 08:49
Viislaid on Eesti põhjaranniku suurim lahtine merepaat.[1]
Vanemal ajal ehitati paadi kumbki külg viiest lauast ehk laiast. Viislaiu pikkus oli 6–7,5 meetrit ja laius kuni 2,5 meetrit. Hiiumaal nimetati samasugust paati jahlaks.[2]. Paadil oli kaks masti ja kolm paari aere ning selle pardaid võis kõrgendada lisalaudadega (nimetati varad). Viislaiuga tehti 19. sajandil ka pikemaid mereretki – sõideti Soome rannikule kalapüügile või veeti Tallinnasse kalu, küttepuid ja kive.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 353
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 239
Kirjandus
- Paadid Harju rannas ja sisevetel, raamatus "Harju rajoonis". Tallinn 1974.