Eraadvokaat

Eraadvokaat (частный поверенный) oli Venemaal alates 1874. aastast tegutsenud advokaatide liik.

Kuna 1864. aastal advokaatidele esitatud nõuded olid liiga kõrged, lubati advokaadiametit pidada ilma juriidilise kõrghariduseta isikutel, kes olid sooritanud eksami praktiliste õigusküsimuste ja seaduste tundmise alal ja saanud tõendi, mis lubas tal ajada võõraid asju kohtuasutuses, kes oli selle tõendi väljastanud. Juriidilise kõrgharidusega isikutele anti eraadvokaadi tõend ilma eksami sooritamiseta. 1889. aastal laiendati eraadvokaatide tegevus ka Eestisse. Alates 1924. aastast Eestis uusi eraadvokaate enam vastu ei võetud.

Eesti eraadvokaatide loend (1938)

12. mail 1938 otsustas Vannutatud Advokaatide Nõukogu lugeda järgmised eraadvokaadid kuuluvaiks Advokatuuri juurde (RTL 1938, 44):

Tallinna Ringkonnakohtu ringkond

• Joonas Haarmann, Tallinn
• Osvald Idell, Tallinn
• Aleksander Jõeäär, Tallinn
• Adolf Korris, Haapsalu
• Richard Marten, Tallinn
• Karl Palk, Kuressaare
• Gustav Pohla, Rapla

Tartu Ringkonnakohtu ringkond

• Eduard Arrak, Võru
• Jakob Johanson, Tartu
• Christian Luha, Tartu
• Jaan Peri, Valga

Viljandi Ringkonnakohtu ringkond

• Mihail Aleksinsky, Viljandi
• Joosep Liiv, Pärnu
• Heinrich Soo, Pärnu
• Aleksander Soosaar, Väinjärve vald

Rakvere Ringkonnakohtu ringkond

• Peeter Lainevool, Tapa
• August Necks, Narva
• Eduard Valdmann, Rakvere