Enno Pere (7. oktoober 1938 Tallinn26. juuni 2017 Tallinn) oli eesti ehitusjuht, omavalitsustegelane ja spordiveteran.

Haridus muuda

Enne Pere lõpetas 1953. aastal Tallinna Õpetajate Seminari Harjutuskooli, 1957. aastal Tallinna 21. Keskkooli, 1962. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna ja 1990. aastal Kieli Ülikooli magistrantuuri.

Töökohad muuda

  • 1964–1967 Tallinna Ehitustrusti Ehitusvalitsuse nr. 4 vanemtöödejuhataja, peainsener
  • 1967–1981 Tallinna Vee- ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuse (AS Tallinna Vesi) ehitusdirektor
  • 1981–1987 Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Kapitaalehitusvalitsuse juhataja
  • 1987–1988 Tallinna Majaehituskombinaadi direktor[1]
  • 1988–1989 Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee projektijuht
  • 1989–1991 Ehituse Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituudi direktor
  • 1991–1993 AS Tallinna Sadam projektijuht
  • 1994–1999 AS Tallinna Vesi peadirektor

Saavutused muuda

  • 1963 Maardu Keemiakombinaadi väävelhappetsehhi ja superfosfaaditsehhi ehitus ja käikuandmise juhtimine.
  • 1965–1966 Tehase Metallist, Autoremonditehase ja Tallinna Veepuhastusjaama esimese järgu ehitus ja käikuandmise juhtimine.
  • 1967–1974 Tallinna Veepuhastusjaama teise järgu projekteerimise, ehitamise ja käikuandmise juhtimine.
  • 1967–1979 Euroopa suurima (sellel ajal) toorveehaarde süsteemi projekteerimise, ehitamise ja käikuandmise (veehaare 2000 km2 alalt, 6 veehoidlat, 8 hüdrosõlme, 3 paisu, nende hulgas Eesti kõrgeima Soodla veehoidla pais, 65 km kanaleid, suurim Pirita–Ülemiste 6 m3/s läbilaskevõimega, loodushoiu ja korrastustööd 3000 km2 alal) juhtimine. Ehitatud objekt varustab tänaseni Tallinna ja selle lähiümbrust toorveega.
  • 1967–1081 Tallinna Kanalisatsiooni Peaehituse süsteemi projekteerimise, ehitamise ja käikuandmise juhtimine (36 km tunnelkollektoreid – suurim sügavus 23 m maapinnast, 138 km jaotustorustikke, seal hulgas 12 km survetorustikke, kanalisatsiooni peapumbajaam (suurim NSV Liidus), sügavmere väljalask pikkusega 2,6 km, läbimõõt 1,2 m plastmasstorudest – sel ajal suurim maailmas – kanalisatsiooni puhastusseadmete esimene etapp (mehaaniline puhastus 260 000 m3/ ööpäevas).
  • Harku kanali pumbajaam. Selle töö tulemusena likvideeriti 48 kanali väljalask merre. Pirita, Merivälja, Stroomi ja Kakumäe rand muutusid kasutamiskõlblikuks, sai võimalikuks Moskva olümpiamängude purjeregati pidamine Tallinnas.

Tunnustus muuda

  • 1981 UNESCO tänukiri keskkonnakaitsealase tegevuse eest Tallinna kanalisatsiooni peaehituse ehitamisel ja käikuandmisel
  • 1981 Eesti NSV riiklik preemia
  • 1996 Grand Prix International Leader in Prestige and Quality AS Tallinna Veele intensiivse majandusarengu eest
  • 1996 AS Tallinna Vesi, Eesti edukaim ettevõte
  • 1994 –1997 Baltikumi esimese vee osoneerimiskompleksi ehitamise juhtimine ja käikuandmine
  • 1995 – 1998 Tallinna kanalisatsiooni puhastusseadmete täieliku bioloogilise puhastuse kompleksi ehitamise juhtimine ja käikuandmine
  • 1999 Vaskjala hüdrokompleksi rekonstrueerimine
  • 1994 –1999 investeeriti Tallinna vee- ja kanalisatsioonimajandusse 1,3 miljardit krooni, sh mitmesuguste programmide tagastamatu abina 400 miljonit krooni. Vormistati esimene laenuleping Ida-Euroopa bloki maades EBRD poolt AS-iga Tallinna Vesi

Liikmesus muuda

Spordisaavutused muuda

  • 1993 veteranide MM Miyazaki, Jaapan, hõbemedal vasaraheites 42.92 (M 55 +)
  • 1994 veteranide MM Austraalias, pronksmedal kettaheites ja vasaraheites (M 55 +)[2][3]

Isiklikku muuda

Tema abikaasa oli Sirje Pere, lapsed: Kristina Pere ja Andre Pere.

Viited muuda

  1. "Tallinna Elamuehituskombinaadi direktori valimised (1987) - Eesti filmi andmebaas". www.efis.ee. Vaadatud 5. juunil 2023.
  2. "Eesti kergejõustikuveteranide paremik 1994.a." Vaba Eestlane = Free Estonian. 14.02.1995. Vaadatud 5. juunil 2023.
  3. "Enno Pere kaks medalit". Äripäev. Vaadatud 5. juunil 2023.