Elīna Zālīte

Elīna Zālīte (19. oktoober 1898 Läti, Alūksne rajoon Trapene vald Vososi talu – 7. aprill 1955 Riia) oli läti kirjanik ja tõlkija.

Õppis Jaunlaicene vallakoolis, Valga tütarlastegümnaasiumis ning sooritas küpsuseksamid 1918. aastal eksternina Tartu tütarlaste gümnaasiumis.

Töötas õpetajana Alūksnes ja Hopas ning dramaturgina Riia Kunstiteatris, seejärel vabakutselise kirjaniku ja tõlkijana. Oli tegev ka Riia muusika-komöödiateatri kirjandusala juhatajana.

Kirjanduse alal debüteeris 1921. aastal eesti luule läti keelde tõlkijana, avaldades Villem Grünthal-Ridala luuletuse "Ohvrikivi". Seejärel avaldas ka originaalvärsse ja proosat. 1929. aastal ilmus tema tõlkes "Kalevipoeg". Tõlkis ka A. H. Tammsaare "Kõrboja peremehe" (1925), "Tõe ja õiguse" I–IV (1936) ja "Elu ja armastuse" (1938), samuti Eduard Vilde, August Kitzbergi, Oskar Lutsu, Mait Metsanurga, Hugo Raudsepa, Friedebert Tuglase jt teoseid. Tõlkis soome keelest Aleksis Kivi "Seitse venda".

Kirjutas ka näidendeid, millest eesti keelde tõlgitult on avaldatud komöödiad "Armu väikesed vääratused" (1932), "Šokolaadiprintsess" (1947) ja "Sõna on naistel" (1952).

Maetud Rainise kalmistule.

Apes asub Elīna Zālīte memoriaalmuuseum, mille ekspositsioon pärineb 1973. aastast.