Eksperimentaalfüüsika

Eksperimentaalfüüsika on füüsika haru, mis koondab endas kõiki füüsika harusid, milles tegeletakse füüsikaliste nähtuste vaatlustega, mõõtmisega ja eksperimentidega. Eksperimentaalfüüsika meetodid erinevad vastavalt tema harudele ja võivad olla lihtsamad eksperimendid ja vaatlused nagu Cavendishi eksperiment gravitatsioonilise vastastikmõju mõõtmiseks või äärmiselt keerukad nagu eksperimendid Suures Hadronite Põrgutis.

LIGO ehk üks gravitatsioonilainetete tuvastamiseks ehitatud observatoorium. Eksperimentaalfüüsika viimase aja suurimaid saavutusi oli LIGO abil gravitatsioonilainete olemasolu tõestamine

Eksperimentaalfüüsikast

Eksperimentaalfüüsika koondab enda alla kõikidest füüsika valdkondadest osad, milles tegeletakse andmete kogumisega, andmete kogumise meetodite arendamisega, eksperimentide koostamise ja välja mõtlemisega. Eksperimentaalfüüsikat vastandatakse teoreetilisele füüsikale, milles ennustatakse ja selgitatakse looduse füüsikalist käitumist läbi uute mudelite loomise, mitte uute andmete kogumise.

Kuigi eksperimentaalses- ja teoreetilises füüsikas tegeletakse füüsika eri aspektidega on nad lahutamatult üksteisega sümbiootiliselt seotud ja mõlema ühine eesmärk looduse käitumise tundmaõppimine. Eksperimentaalfüüsika pakub omalt poolt andmeid, mida saab analüüsida ja teoreetiline füüsika pakub omalt poolt andmetega kooskõlas olevaid mudeleid ning selgitusi mille põhjal on jällegi võimalik katseid veel paremini koostada. Teoreetilised füüsikud võivad arendada uusi teooriaid mille õigsust saab kinnitada uute eksperimentide koostamise läbi.

Tuntud eksperimente

• Cavendishi eksperiment
• Davisson–Germeri eksperiment
• Foucault' pendel
• Franck–Hertz'i eksperiment
• Geiger–Marsdeni eksperiment
• Gravity Probe B
• Hafele–Keatingi eksperiment
• LIGO
• Michelsoni-Morley eksperiment
• Õlitilga eksperiment (Millikani eksperiment, Millikani katse, õlitilga eksperiment. Millikani õlitilga eksperiment)
• Youngi katse
• WMAP
• Wu eksperiment

Tuntud eksperimentaalfüüsikuid

Tähtsamate eksperimentaalfüüsikute hulka kuuluvad:

• Alhazen (965–1039)
• Al-Bīrūnī (973–1043)
• Al-Khazini (fl. 1115–1130)
• Galileo Galilei (1564–1642)
• Isaac Newton (1643–1727)
• Laura Bassi (1711–1778)
• Michael Faraday (1791–1867)
• Ernst Mach (1838–1916)
• John William Strutt, kolmas parun Rayleigh (1842–1919)
• Wilhelm Röntgen (1845–1923)
• Karl Ferdinand Braun (1850–1918)
• Henri Becquerel (1852–1908)
• Albert Abraham Michelson (1852–1931)
• Heike Kamerlingh Onnes (1853–1926)
• J. J. Thomson (1856–1940)
• Nikola Tesla (1856–1943)
• Jagadish Chandra Bose (1858–1937)
• William Henry Bragg (1862–1942)
• Marie Curie (1867–1934)
• Robert Andrews Millikan (1868–1953)
• Ernest Rutherford (1871–1937)
• Lise Meitner (1878–1968)
• Max von Laue (1879–1960)
• Clinton Davisson (1881–1958)
• Chandrasekhara Venkata Raman (1888–1970)
• William Lawrence Bragg (1890–1971)
• James Chadwick (1891–1974)
• Pjotr Kapitsa (1894–1984)
• Charles Drummond Ellis (1895–1980)
• John Cockcroft (1897–1967)
• Patrick Blackett (1897–1974)
• Ukichiro Nakaya (1900–1962)
• Enrico Fermi (1901–1954)
• Ernest Lawrence (1901–1958)
• Walter Houser Brattain (1902–1987)
• Pavel Tšerenkov (1904–1990)
• Carl David Anderson (1905–1991)
• Ernst Ruska (1906–1988)
• John Bardeen (1908–1991)
• William Shockley (1910–1989)
• Chien-Shiung Wu (1912–1997)
• Charles Hard Townes (1915–2015)
• Rosalind Franklin (1920–1958)
• Owen Chamberlain (1920–2006)
• Nicolaas Bloembergen (1920–2017)
• Vera Rubin (1928–2016)
• Mildred Dresselhaus (1930–2017)
• Samar Mubarakmand (1942–)
• Gerd Binnig (1947–)
• Steven Chu (1948–)
• Wolfgang Ketterle (1957–)
• Andre Geim (1958–)
• Lene Hau (1959–)

Vaata ka

• teoreetiline füüsika