Alhazen

Abu Ali al-Hassan Ibn al-Haytham (araabia keeles أبو علي، الحسن بن الحسن بن الهيثم Abū ʿAlī al-Ḥasan ibn al-Ḥasan ibn al-Haytham‎), eelistatud nimi Ibn al-Haytham, läänes tuntud kui Alhazen (u 965 – u 1041) oli araablane, moslem. Ta oli õpetlane ja filosoof, kellel on suur panus optika arengusse, astronoomiasse, matemaatikasse ja meteoroloogiasse.

ALHAZEN

Teda austati kui Ptolemaeus Teist või kutsuti lihtsalt füüsikuks. Vahel kutsuti teda ka al-Basri (araabia البصري) Basra linna järgi, mis oli tema sünnikoht. Ta veetis suurema aja oma elust Kairos ja teenis elatist traktraatide kirjutamisega ja aadlike juhendamisega.

Elulugu

Alhazen oli õpetlane.

Sündis umbes 965. aastal Basras, mis oli sel ajal osa Buydi emiraatidest Iraagis, Araabia peres.

Ta saabus Kairosse Fatimiidide kalifaati al-Hakimi, Kairo valitseja, käsul. Ibn al-Haytham arvas, et suudab reguleerida Niiluse voolu tammide ja kraavidega ning seega paluti tal täiendada hüdraulilist projekti, et juhtida Niilusest tulevat vett. Peagi aga selgus, et see ei ole võimalik. Legend räägib, et nähes oma põrumist ja kartes kaliifi viha, teeskles al-Haytham hullust ning oli koduarestis aastast 1011–1021 kuni al-Hakimi surmani. Al-Haytham elas edasi Kairos, kuulsa ülikooli al-Azhar naabruses, kuni oma surmani 1041. Seal elamise ajal kirjutas ta mõjuka raamatu optikast ja jätkas traktraatide kirjutamist astronoomiast, geomeetriast, arvuteooriast, optikast ja filosoofiast. Alhazen on teadvustamata järelduste teooria esmasõnastaja.

Pärand

Ta on andnud suure panuse optika, arvuteooria, geomeetria ja filosoofia arengusse. Tema kõige kuulsam teos oli "Kitab al-Manazir" ("Raamat optikast"), mille ladinakeelne tõlge mõjutas tugevalt mitmeid Euroopa teadlasi nagu Roger Bacon, Robert Grosseteste, Witelo, Giambattista della Porta, Leonardo da Vinci, Galileo Galilei, Christiaan Huygens, René Descartes ja Johannes Kepler.

Teooria nägemisest

Esileht kuulsast raamatust "Raamat optikast"

Raamatu illustratsioon hõlmab palju näiteid optilistest fenomenidest, mille hulgas on perspektiivi, ehk asukoha efekti, vikerkaart peegleid ja valguslaine murdumist.

Enne Alhazeni olid filosoofia küsimused visioon ja valgus. Alhazen pidas visiooni ja valgust terminiteks matemaatikast, füüsikast, füsioloogiast ja isegi psühholoogiast. Oma raamatus Optika arutas ta looduse valguse ja värvi üle. Ta kirjeldas vaatenurga mehhanismi ja silma anatoomiat. Ta mõtiskles valguse murdumise ja paindumise üle, katsetas peegleid ja läätsi ning avastas, et vikerkaar on põhjustatud valguse murdumise teel. Samuti arvutas ta Maa atmosfääri kõrguse. Vabal ajal ehitas ta esimese camera obscura. Alhazen avastas, et langemisnurga ja laine paindumise vaheline nurk ei jää püsivaks. Ta uuris kumera klaasi/läätse suurendavat võimet. Tema teooria kohaselt kiirgab valgus igast ruumisuunast igas suunas, seega langeb ka paljudele kujutise punktidele ja nii näeme me kujutist.

Alhazen on kirjutanud umbes 200 raamatut, kuid väga vähesed on säilinud. Isegi tema suurejooneline traktaat "Optika" on säilinud läbi ladina keele. Keskajal tõlgiti tema raamatuid kosmoloogiast ladina, heebrea ja teistesse keeltesse. Ta on kirjutanud ka evolutsiooni teemal, mis väärib tõsist tähelepanu ka tänapäeval.