Eino Alt (18. juuli 1921 Narva5. november 1980 Tallinn) oli eesti näitekirjanik.

Ta õppis Narva I Progümnaasiumis ja hiljem alates 1939. aastast Tallinna Tehnikumis masinaehitusosakonnas. Alt tegutses mitmetel tehnilistel aladel ning tema hobiks oli tehnikaalaste teoste tõlkimine.[1]

1941. aastal võeti Alt Punaarmeesse. Ta sai Velikije Luki lahingus haavata ning suunati tööle Jegorjevski õppekombinaati. 1944. aastal töötas ta Moskvas projekteerijana, hiljem Tallinnas töökaitseinspektorina ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuses. 1945. aastal lõpetas Alt Tallinna Elektromehaanika Tehnikumi.[2]

1962. aastal lavastati Eesti Draamateatris tema draama "Pime-mees", mida peeti tolle aja parimaks algupärandiks.[1] Seda on lavastatud ka Lätis, Venemaal ja Moldovas. [2]

Eino Alt on maetud Pärnamäe kalmistule.

Teosed

muuda
  • "Pime mees" (1962)
  • "Sõprus" (1963)
  • "Võõras" (1963)
  • "Marta" (1966)
  • "Armastuse nimel" (1970)
  • "Kuidas sünnivad inimesed" (1976)

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 18. juuli Päev ajaloos. virumaa.ee (vaadatud 19.03.2012)
  2. 2,0 2,1 [1][alaline kõdulink]

Välislingid

muuda