Ehitusinsener
Ehitusinsener (prantsuse keeles Ingénieur civil < ladina keelest ingenium 'kujutlusvõime, leidlikkus'; civilis 'tsiviil-') on insener, kes koostab ehitusprojekti või juhib ehitusprojekti järgi teostatavaid töid või teostab järelevalvet ehitustööde üle, kontrollides nende vastavust projektile.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a4/Conference_of_Engineers_at_the_Menai_Straits_Preparatory_to_Floating_one_of_the_Tubes_of_the_Britannia_Bridge_by_John_Lucas.jpg/220px-Conference_of_Engineers_at_the_Menai_Straits_Preparatory_to_Floating_one_of_the_Tubes_of_the_Britannia_Bridge_by_John_Lucas.jpg)
Ehitusinsenere, kes koostavad ehitusprojekte, nimetatakse ka ehitusprojekteerijateks või lihtsalt projekteerijateks. Ehitusprojekteerijaid, kes konstrueerivad (projekteerivad) ehitustarindeid, nimetatakse ka ehituskonstruktoriteks.
Antiikajal jäeti ehitusinseneride töö sageli tähelepanuta, kuigi nad rajasid olulisi ehitisi: teid, sildu, tunneleid, kaevandusi, teatreid, terme ja küttesüsteeme. Mõnevõrra rohkem hinnati neid ehitusinsenere, kes avaldasid teoseid kaitserajatiste kohta.[1]
Hellenistlikes riikides oli ehitusinseneri sotsiaalne staatus natuke kõrgem kui polistes. Vana-Roomas kergitas inseneride tähtsust suurem nõudmine nende teenete järele. Rooma riik võttis alla 18 aasta vanuste noormeeste haridus- ja ülalpidamiskulud enda kanda ning Alexander Severus ja Constantinus Suur määrasid nendele koguni stipendiume. Diocletianus palkas riigi kulul arhitektuuriõpetajaid.[1]
Esialgu eristati ehitusinseneri, kes töötas ühiskondlike rajatistega, ehitusinsenerist, kes töötas sõjaliste rajatistega. Neid nimetati vastavalt tsiviil- ja militaarinsenerideks ning neid koolitati eraldi. Aja jooksul võtsid tsiviilinsenerid endale suure osa militaarinseneride tööst ja tänapäeval maailmas militaarinsenere üldjuhul ette ei valmistatagi.
Minevikus arvati tsiviilinseneride hulka ka keemia-, mehaanika- ja elektriinsenerid. Need elukutsed muutusid lõpuks nõnda erinevateks, et nende ühine ettevalmistamine muutus ebapraktiliseks.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 211