Eestimaa Looduse Fond

Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond (lühend ELF) on Eesti valitsusväline keskkonnakaitse organisatsioon.

ELF asutati 1991. aastal. 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus.

ELFi logoloom on Eestis haruldane lendorav.

Eestimaa Looduse Fondi on juhatanud Rein Kuresoo (kuni 1995), Robert Oetjen, Toomas Trapido, Jüri-Ott Salm ja Silvia Lotman. Alates 2016. aastast juhib ELFi Tarmo Tüür.

ELFi on sõltumatu vabaühendus, kes kaitseb loodust, kasutades parimat eksperditeadmist, uuenduslikke lahendusi ja igaühe kaasabi.

ELFis töötavad inimesed selleks, et kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku, Eestile omaseid loodusmaastikke ja kooslusi. Selleks aidatakse kaasa loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja otsime lahendusi tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna säilitamiseks.

ELF on valitsusväline, poliitiliselt ja majanduslikult sõltumatu organisatsioon, mis pakub ühiskonnale looduskaitseks vajalikku ekspertiisi ning tuleb appi seal, kus vaja ühendada riigiasutuste, teadusasutuste, ettevõtete ja aktiivsete kodanike pingutusi ühiste loodusväärtuste kaitseks.

ELF järgib oma tegevustes vabaühenduste eetikakoodeksit.

Eestimaa Looduse Fondi eesmärgid ja tegevus

muuda

ELF on keskendunud meie looduse kolmele suuremale ökosüsteemile – mets, meri ja märgalad – ning nende elukatele. Samuti tegeletakse kliimamuutuste pidurdamise ning liigikaitsega. Jälgime Eesti riigi toimetamist keskkonnakaitseliste reeglite seadmisel ja arengukavade koostamisel, osaleme planeeringutes ja toome erinevaid osapooli ühisarutele kokku, paneme ise käe külge rikutud alade taastamisel ja anname soovitusi keskkonnasäästlikuks käitumiseks.

Fond korraldab tegevust Palupõhja ja Muraste looduskoolides. Fond on olnud seotud Soomaa ja Karula rahvuspargi ning Alam-Pedja looduskaitseala moodustamisega.

ELF annab välja Noore Looduskaitsja Auhinda ja Noore Loodustaluniku Auhinda.

2018. aasta detsembrist kuni 2021. aasta suveni jälgib ja uurib ELF projekti "Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis‟ raames tiigilendlasi, parandab nende talvitusolusid ning tutvustab neid.[1]

ELFi väärtused

muuda

ELF tugineb teaduslikele andmetele – ELF on hea teaduse kasutaja, võttes oma tegemistes võimalikult palju aluseks teaduslikku teadmist. Oluline on parima võimaliku teadmise koondamine. ELF viib ise ellu rakendusteaduslikke projekte, kui see on parim lahendus teadusandmete saamiseks.

ELFi fondiline tegevus seisneb looduskaitseliste ettevõtmiste jaoks täiendava rahastuse leidmises. ELF toob looduskaitsesse raha juurde, kasutades seda enda looduskaitseliste tegevuste jaoks või suunates kellelegi teisele, kui seeläbi saavutatakse paremaid tulemusi.

ELF on innovatiivne – ELF jälgib uut infot oluliste keskkonnaprobleemide kohta. Vabaühendusena on ELFil võimalik katsetada uusi paindlikke lahendusi, testida mudeleid, püüeldes tõhusama looduskaitse poole.

Huvikaitsjana võtab ELF sõna olulistes küsimustes, mis on seotud ELFi eesmärkidega. Oma seisukohtades tugineb ELF teaduslikele ja usaldusväärsetele andmetele. ELFi töös on olulisel kohal professionaalne kommunikatsioon ning koostöö erinevate huvigruppidega. Vajadusel on ELF kriitiline, ent ei kasuta oma tegevustes konflikte õhutavaid ega vägivaldseid meetodeid.

ELF on oma tegevuses avatud ja läbipaistev ega poolda suletud uste taga kokkulepete tegemist. Info on avalik.

Asutajaliikmed

muuda

Aare Mäemets, Ain Raitviir, Aivar Leito, Aleksander Heintalu, Andres Koppel, Andres Kuresoo, Andrus Ausmees, Ann Marvet, Helve Anton, Arne Kaasik, Eerik Leibak, Einar Tammur, Erik Sikk, Ervin Pihu, Fred Jüssi, Hans Trass, Indrek Rohtmets, Ivar Jüssi, Jaan Viidalepp, Jüri Keskpaik, Kalevi Kull, Kristjan Moora, Mart Jüssi, Mart Külvik, Mart Niklus, Martin Zobel, Mati Kaal, Nikolai Laanetu, Peeter Ernits, Aivo Pidim, Rein Kuresoo, Tiina Talvi, Tiit Maran, Tiiu Keskpaik, Tiiu Kull, Toomas Jüriado, Toomas Tiivel, Ülle Kukk, Vaike Hang, Veljo Ranniku, Vilju Lilleleht.

Nõukogu liikmed[2]

muuda

ELFi juhatuse liikmed on Tarmo Tüür (juhatuse esimees), Aiki Avi, Silvia Lotman ja Joonas Plaan.[3]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Nahkhiired Eesti looduses". Eestimaa Looduse Fond. SA Eestimaa Looduse Fond. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2018.
  2. "Nõukogu". Elfond. Vaadatud 8. aprillil 2024.
  3. "Kontakt". Elfond. Vaadatud 8. aprillil 2024.

Välislingid

muuda