Eerik Leibak
Eerik Leibak (sündinud 2. veebruaril 1960 Tallinnas Nõmmel) on eesti bioloog ja looduskaitsja.
Leibak on töötanud Eestimaa Looduse Fondis.[viide?] Ta on tegelenud looduskaitsekorralduse (sealhulgas pärandkoosluste kaitse) ja ornitoloogiaga.
On olnud Soomaa ja Alam-Pedja kaitsealade moodustamise algataja [1] ning mitme üle-eestilise loodusinventuuri eestvedaja, üks Eestimaa Looduse Fondi esimesi töötajaid.
Eerik Leibak on üks neist, kelle algatusel taastati 1991. aastal iseseisev Eesti Ornitoloogiaühing. Ornitoloogiaühingus on ta juhtinud Eesti linnunimetuste komisjoni tööd ning osalenud linnuharulduste komisjoni ja linnuatlase töörühmas. Ta on 2018. aastal ilmunud koguteose "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus" kaaskoostaja ja -toimetaja (koostanud Jaanus Elts, Andrus Kuus ja Eerik Leibak; toimetanud Andrus Kuus ja Eerik Leibak).[2]
Leibak on olnud dokumentaalfilmide "Peetrike Laanetagusel" (2018), "Põder Eestis" ja "Põdra kuningriik" (mõlemad 2007), "Eesti kotkad" (2005), "Sundasunik" (2004), "Terra silvestris" (2002) konsultant.[3]
Tunnustus muuda
- 1994 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (koos Olav Renno, Andres Kuresoo ja teistega)
- 1995 – Eesti Taassünni auhind
- 2018 – Eerik Kumari looduskaitsepreemia[1]
- 2019 – Valgetähe V klassi teenetemärk[4][5]
- 2020 – Eesti Eluteaduse Hoidja
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Soomaa rahvuspargi algataja saab looduskaitse preemia" Sakala, 15. mai 2018
- ↑ Looduskalender. "Eerik Leibak - looduskaitse preemia tänavune laureaat".
- ↑ Maaleht. "President tunnustab: Eerik Leibak - mees, kes tunneb Eesti loodust pääsukestest rahvusparkideni".
- ↑ Vabariigi presidendi kantselei. "Teenetemärkide kavalerid 2019". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2021.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19840