Eerik Leibak
Eerik Leibak (sündinud 2. veebruaril 1960 Tallinn-Nõmmel) on eesti bioloog ja looduskaitsja.
Leibak on töötanud Eestimaa Looduse Fondis. Ta on tegelenud looduskaitsekorralduse (sealhulgas pärandkoosluste kaitse) ja ornitoloogiaga.
On olnud Soomaa ja Alam-Pedja kaitsealade moodustamise algataja [1] ning mitme üle-eestilise loodusinventuuri eestvedaja, üks Eestimaa Looduse Fondi esimesi töötajaid.
Eerik Leibak on üks iseseisva Eesti Ornitoloogiaühingu taastajaid 1991. aastal. Ornitoloogiaühingu pikaajalise liikmena on ta juhtinud Eesti linnunimetuste komisjoni tööd ning osalenud linnuharulduste komisjoni ja linnuatlase töörühmas. Ta on 2018. aastal ilmunud koguteose "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus" üks kolmest koostajast (koostanud Jaanus Elts, Andrus Kuus ja Eerik Leibak; toimetanud Andrus Kuus ja Eerik Leibak).[2]
Leibak on olnud järgmiste dokumentaalfilmide konsultant: "Peetrike Laanetagusel" (2018), "Põder Eestis" ja "Põdra kuningriik" (mõlemad 2007), "Eesti kotkad" (2005), "Sundasunik" (2004), "Terra silvestris" (2002).[3]
TunnustusRedigeeri
- 1994 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (koos Olav Renno, Andres Kuresoo ja teistega)
- 1995 – Eesti Taassünni auhind
- 2018 – Eerik Kumari looduskaitsepreemia[1]
- 2019 – Valgetähe V klassi teenetemärk[4][5]
- 2020 – Eesti Eluteaduse Hoidja
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 "Soomaa rahvuspargi algataja saab looduskaitse preemia" Sakala, 15. mai 2018
- ↑ Looduskalender. "Eerik Leibak - looduskaitse preemia tänavune laureaat".
- ↑ Maaleht. "President tunnustab: Eerik Leibak - mees, kes tunneb Eesti loodust pääsukestest rahvusparkideni".
- ↑ Vabariigi presidendi kantselei. "Teenetemärkide kavalerid 2019". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2021.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19840