Eesti sõjaväepolitsei

Sõjaväepolitsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Sõjaväepolitsei põhiülesanded on menetleda süütegusid, teha järelevalvet kaitseväelise distsipliini järgimise üle, teha haldus- ja riiklikku järelevalvet ning osutada isikukaitset. (Kaitseväe korralduse seadus (edaspidi KKS) §21)

Eesti sõjaväepolitsei

Sõjaväepolitsei embleem
Sõjaväepolitsei alarmsõiduk
Lühend	SP
Asutatud	01.03.1994
Ülem	kolonel Meelis Sarapuu

Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustikust (§31 ja §126²) on sõjaväepolitsei menetlus- ja jälitusasutus.(KrMS)

Sõjaväepolitsei ülem allub vahetult kaitseväe juhatajale.

Sõjaväepolitsei struktuur

Sõjaväepolitsei struktuur

Sõjaväepolitsei ajalugu

1994. aastaks oli tekkinud vajadus eraldiseisva üksuse loomiseks, mis tegeleks tõsisemate distsiplinaarõigusrikkumiste menetlemisega kaitseväes.

Kaitseväe juhataja käskkirja alusel moodustati sõjaväepolitsei 1. märtsil 1994. aastal. Sõjaväepolitsei osakond kuulus tollase Kaitsejõudude Peastaabi koosseisu, osakonna ülemaks määrati leitnant Aare Juht.

Peaminister Andrus Ansip ja viitseadmiral Tarmo Kõuts tutvumas SP sõidukiga õppusel Kevadtorm 2005.

1997. aastal sai sõjaväepolitsei kriminaalmenetluse läbiviimise õiguse.

2001. aastal asuti süstemaatiliselt ette valmistama sõjaväepolitsei sõjaaja üksuseid. Esimesed sellised üksused õpetati välja Staabi- ja sidepataljoni juures. Alustati tööd professionaalse sõjaväepolitsei loomiseks, mille peaülesanded on korra, julgeoleku ja distsipliini järelevalve kaitseväes.

2003. aastal moodustati Kaitseväe Logistikakeskuse juurde sõjaväepolitsei liiklusteenistus ja Vahipataljoni juurde professionaalne sõjaväepolitsei jagu, mõlemad üksused allusid Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei osakonna ülemale.

1.veebruaril 2005 moodustati Vahipataljoni koosseisu sõjaväepolitseiteenistus, mis koondas kokku kõik professionaalsed sõjaväepolitsei üksused kaitseväes. Sõjaväepolitsei teenistus allus Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei osakonna ülemale.

1.jaanuarist 2009 on sõjaväepolitsei tulenevalt Kaitseväe korralduse seadusest kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev iseseisev struktuuriüksus.

1.jaanuarist 2013 rakendus KKS muudatus, millega sõjaväepolitseile pandi isikute kaitse ülesanne.

1.augustist 2014 kuulub Vahipataljon sõjaväepolitsei koosseisu ja allub sõjaväepolitsei ülemale.

Sõjaväepolitsei ülesanded

Tulenevalt üksuse eripärast on sõjaväepolitsei ülesannete spekter märkimisväärselt lai. Sõjaväepolitsei ülesanded on:

• sõjaväepolitsei valdkonna tegevuse planeerimine;
• rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajaliku sõjaväepolitsei tegevuse korraldamine Eestis ja välisriigis;
• sõjaaja üksuste ettevalmistamine;
• järelevalve kaitseväelise distsipliini üle (sh liiklusjärelevalve KV sõidukite üle);

• liikluse reguleerimine KV ja KL sõidukite organiseeritud liikumisel (kolonnide julgestamine ja eskort sh liitlaste kolonnid);
• süütegude menetlemine kaitseväes ja Kaitseliidus;
• jälitustegevus oma pädevuse piires;
• isikute kaitse korraldamine;
• krüptoseadmete, riigisaladuse või muu kriitilise tähtsusega ressursi ajutine kaitse, transport ning julgestamine Eesti Vabariigis ja välisriikides;
• julgestusoperatsioonide ettevalmistamine ja täideviimine;
• massirahutuste mahasurumine;
• patrulltegevus;
• informatsiooni kogumine vastutusalas.

Kõik sõjaväepolitsei ülesanded on kooskõlas NATO standardiga AJP-3.21 Allied Joint Doctrine for Military Police.

Sõjaväepolitsei õigused

Oma ülesannete täitmiseks on sõjaväepolitseil erinevate õigusaktidega antud alljärgnevad õigused:

Sõjaväepolitsei põhimääruse alusel

• kaitseväedistsipliini rikkumise või rikkumise kahtluse korral peatada iga kaitseväelane, teenistuskohustuste täitmisel olev kaitseliitlane ja kaitseväe ning Kaitseliidu kasutuses või käsutuses olev sõiduk;

• anda kaitseväelastele ja teenistuskohustuste täitmisel olevatele kaitseliitlastele korraldusi põhimäärusest tulenevate sõjaväepolitsei ülesannete täitmise tagamiseks, sealhulgas kaitseväedistsipliini rikkumise lõpetamiseks või distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seotud toiminguteks oma pädevuse piires;

• siseneda takistamatult kaitseväe ja Kaitseliidu halduses olevatele objektidele. Sisenemine turvaalale, kus töödeldakse riigisaladust, toimub vastavalt riigisaladuse kaitset reguleerivate õigusaktide alusel;

• saada oma teenistusülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni vahetult kõigilt kaitseväelastelt, kaitseväes avalikus teenistuses ja töösuhtes olevatelt isikutelt ning kaitseliitlastelt.

Kaitseväe korralduse seaduse alusel

• anda käske oma ametikohast või teenistusülesandest tulenevalt kõigile kaitseväelastele sõltumata ametikohast või auastmest;
• isikukaitse ülesande täitmisel kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 (küsitlemine, dokumentide nõudmine), 32 (isikusamasuse tuvastamine), 44 (viibimiskeelu kehtestamine) ja 47 (turvakontrolli teostamine) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

Alljärgnevate ülesannete puhul laienevad sõjaväepolitsei õigused tsiviilisikute üle väljaspool kaitseväe territooriumit:

•  väärteo-, kriminaal- ja jälitusmenetluse läbiviimisel.

Kuritegude lahendamisel on sõjaväepolitsei menetluspädevus kaitseväeteenistusalastes kuritegudes ja sõjakuritegudes. Riigiprokuröri loal ka muudes karistusseadustikus sätestatud kuritegudes.

Väärtegude puhul on sõjaväepolitsei kohtuväliseks menetlejaks õppekogunemisele mitteilmumise ning kaitseväe julgeolekuvastastes väärtegudes.

•  isikukaitse ülesande täitmisel.

Isikukaitse hõlmab välisriikide kaitseministrite, välisriikide relvajõudude juhtkonna, NATO tsiviil- ja sõjaliste peakorterite juhtkonna, valdkonna eest vastutava ministri ja kaitseväe juhataja kaitsmist. Isikukaitse ülesande tagamiseks on sõjaväepolitseil õigus tsiviilisikute suhtes kohaldada erinevaid riikliku järelevalve meetmeid ning kaitstava isiku ohutuse tagamiseks isikuid kinni pidada.

•  kaitseväe ja Kaitseliidu kolonni eskortimisel ja julgestamisel.

Kõigi eelpool loetletud ülesannete täitmisel võivad sõjaväepolitseinikud oma pädevuse piires vajadusel tsiviilisikut kinni pidada, anda neile korraldusi, kasutada sundi, peatada jne.

Rahvusvaheline koostöö

Eesti sõjaväepolitsei on alates 2005. aastast järjepidevalt osalenud NATO Military Police Panel töögrupi kohtumisetel. Tegemist on koostöö formaadiga, kus toimub sisuline valdkonna arendamine töögruppides. Kohtumine tipneb iga-aastase NATO sõjaväepolitsei ülemate aastakonverentsiga.

Pidev koostöö toimub ka Läti ja Leedu sõjaväepolitsei üksustega, seda nii väljaõppe, kui reaalsete operatsioonide läbiviimise näol.

Alates 2019.aastast panustab sõjaväepolitsei väljaõppealaselt Ukraina sõjaväepolitsei toetusprogrammi.

Üks sõjaväepolitseinik teenib alaliselt NATO staabi (SHAPE) rahvusvahelise sõjaväepolitsei üksuse koosseisus Belgias.

Väljaõppealaselt toimub tihe koostöö Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Taani, Iirimaa, Itaalia ja NATO sõjaväepolitsei kompetentsikeskusega (asukohaga Poolas).

Osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

CPT-9 meeskond 2010 Afganistanis

2006-2013 tagas sõjaväepolitsei Eesti Vabariigi asjuri isikukaitset Afganistanis, milleks moodustati sõjaväepolitsei baasil missiooniüksus ESTMP CPT (Estonian Military Police Close Protection Team). Operatsioonipiirkond oli algselt Lashkargāh, hiljem Kabul. Kokku roteeriti 14 viieliikmelist meeskonda. Lisaks asjuri kaitsele vastutas meeskond ka Eesti Vabariigi presidendi, peaministri ja valitsusliikmete visiidi julgeoleku eest.

Üksuse sündi on raamatus „Minu Afganistan“ kirjeldanud esimese üksuse ülem veebel Janek Somelar.

2019-2021 panustas sõjaväepolitsei Afganistanis Taani poolt juhitavasse rahvusvahelisse sõjaväepolitsei üksusesse Resolut Support International Military Police. Missioon lõppes seoses liitlaste väljatõmbumisega Afganistanist. Kokku roteeriti antud missioonil 5 meeskonda.

Sõjaväepolitsei vahipataljon

 Pikemalt artiklis Vahipataljon

Vahipataljoni embleem

Vahipataljon on sõjaväepolitsei allüksus, mille põhiülesanne on sõjaväepolitsei sõjaaja reservüksuste tootmine ajateenijate baasil. Samuti tegeleb vahipataljon riigi sõjaväeliste tseremooniate korraldamisega ja Vabariigi Presidendi kantselei auvalvega.

Sõjaväepolitsei varustus

Sõidukid

Sõjaväepolitsei sõidukid

Sõjaväepolitsei alarmsõidukid on autod Škoda Superb ja Škoda Kodiaq, kasutusel on maastikuauto Mercedes-Benz 290 GD.

Mercedes Benz GD

Relvastus

Sõjaväepolitsei relvastusse kuuluvad 9mm püstol H&K USP, 9mm püstolkuulipilduja H&K MP5A2, 12-kaliibrine pumppüss Benelli M35, 5,56mm automaat R-20, 7,62mm kuulipilduja MG-3.

Vormiriietus

Sõjaväepolitseiniku vormiriietus

Sõjaväepolitsei sümboolika

Sõjaväepolitsei lipp

Politsei- ja Piirivalveamet, kui sõjaväepolitsei lähim koostööpartner annetas sümboolselt sõjaväepolitseile lipu 13.12.2019 Sisekaitseakadeemia territooriumil.

Sõjaväepolitsei lipp

Sõjaväepolitsei lipu annetamine

Sõjaväepolitsei embleem

Sõjaväepolitsei embleem kujutab mustal taustal mõõka, mille ette on asetatud kilp tähedega SP.

Sõjaväepolitsei embleemi variandid

Sõjaväepolitseiniku tunnus

Sõjaväepolitsei väljaõppe läbinud ja sõjaväepolitsei koosseisus teeniva tegevväelase eritunnuseks on musta värvi alusel hõbedaste, pimedas helkivate tähtedega SP ja MP.

Sõjaväepolitseiniku eritunnused

Sõjaväepolitsei teenetemärk

Sõjaväepolitsei teenetemärgil on kaks liiki.

Sõjaväepolitsei teenetemärgid

Ülemad

Nr	Alates	Kuni	Nimi	Märkused
1	1994	1995	leitnant (a-st 1994 kapten) Aare Juht (1951−2013)
−	1996	1998	leitnant Eduard Kikas	Kohusetäitja
2	1998	2017	kapten (a-st 2002 major, a-st 2007 kolonelleitnant, a-st 2012 kolonel) Eduard Kikas
3	2017	tänaseni	kolonelleitnant (a-st 2021 kolonel) Meelis Sarapuu

Välislingid

Mida teeb sõjaväepolitsei õppusel Siil?

Sõjaväepolitsei K9 tutvustus

Sõjaväepolitsei tegi väikelinna õppuse ajaks staabi (KT24)