Eesti kliima aastani 2100

Eesti kliima aastani 2100 on prognoos, mis iseloomustab globaalsest soojenemisest tingitud võimalikke kliimamuutusi Eestis ja Läänemere regioonis aastani 2100.[1]

ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi ekvivalendist

Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5 [1]. RCP 4.5 korral väheneks Maa atmosfääri süsihappegaasi kontsentratsioon, RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.[2]

Õhutemperatuur muuda

Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta absoluutne keskmine õhutemperatuur kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri muutused on võrreldes kontrollperioodiga 1970-2000. Temperatuuri tõus on kõige suurem kevadel, siis talvel ning seejärel võrdselt suvel ja sügisel. Temperatuuri suur kasv kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.[1]

Sademed muuda

21. sajandi lõpuks on sademete hulk kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.[1]

Muutused veekogudes muuda

Läänemeri muuda

Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 mere pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on mais ja juunis ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.[1]

Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 sentimeetrit ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. Mereveetaseme tõusu tõttu ja tormide tugevnemisest tingituna sagenevad üleujutused ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest Kuressaare, Haapsalu, Pärnu ja Tallinn.[3]

Siseveekogud muuda

Aastaks 2100 on kevadine suurvesi väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega 19611990. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 äravool maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti jõgede hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti siseveekogude hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse Euroopa ja sealhulgas Eesti järvede veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai (2014). "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100" (pdf) (eesti keel). Keskkonnaagentuur. Vaadatud 19.04.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. "Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London". 7. jaanuar 2015. Vaadatud 19.04.2021.
  3. Keskkonnaministeerium. "Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19.04.2021. Vaadatud 19.04.2021.