Eesti järved on Eestis asuvad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega. 5% Eesti pindalast on kaetud järvede ja tehisveekogudega. Eestis on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala on üle 1 hektari.[viide?]

Väikene Saarjärv Antsla vallas
Varstu paisjärv Varstu vallas
Kubija järv Võru linnas
Lavatsi järv Mäksa vallas

Suurimad järved on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt viies (maailmas viienda kümne lõpus).

Valdav osa Eesti järvedest on madalad: enamasti alla 10 meetri; sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m).

Järved paiknevad väga ebaühtlaselt. Suuremad järvepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.

Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.

Riikliku vaatluse alla kuuluvad Peipsi järv, Võrtsjärv ja kaheksa väikejärve, Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgejärv, Pühajärv, Uljaste järv, Rõuge Suurjärv, Ähijärv, Viitna Pikkjärv ja Mullutu Suurlaht.

Eesti järvetüübid

muuda
  Pikemalt artiklis Järvetüübid

Praegu liigitatakse Eesti järved tüpoloogia järgi 12 tüübiks: [1]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. I. Ott, T. Kõiv. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Tallinn, 1999.

Välislingid

muuda
  • Eesti Maaülikooli hüdrobioloogide Eesti jõgede ja järvede pildigalerii maakondade kaupa
  • Tamre, Ruta. Eesti järvede nimestik (PDF) (Keskkonnaministeerium ed.). ISBN 978-9985-881-40-8. Vaadatud 06.02.2017. {{cite book}}: välislink kohas |edition= (juhend)