Eesti järved
Eesti järved on Eesti territooriumil asetsevad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega. Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha.[viide?]




Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt viies (maailmas viienda kümne lõpus).
Valdav osa Eesti järvedest on madalad: enamasti alla 10 meetri; sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m).
Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.
Enamik Eesti järvi on tekkelt mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.
Riikliku vaatluse alla kuuluvad: Peipsi järv, Võrtsjärv ja kaheksa väikejärve, Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgejärv, Pühajärv, Uljaste järv, Rõuge Suurjärv, Ähijärv, Viitna Pikkjärv ja Mullutu Suurlaht.
Eesti järvetüübidRedigeeri
- Pikemalt artiklis Järvetüübid
Praegu jaotakse Eesti järved tüpoloogia järgi 12 tüübiks: [1]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ I. Ott & T. Kõiv. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Tallinn, 1999
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti järved |
- Eesti Maaülikooli hüdrobioloogide Eesti jõgede ja järvede pildigalerii maakondade kaupa
- Tamre, Ruta. Eesti järvede nimestik (PDF) (Keskkonnaministeerium ed.). ISBN 978-9985-881-40-8. Vaadatud 06.02.2017.
{{cite book}}
: välislink kohas
(juhend)|edition=