Pehmeveelised eutroofsed järved

Pehmeveelised eutroofsed järved ehk toitaineterikkad järved on kujunenud vähetoitelistest järvedest, kuhu on lisandunud mineraalaineid ja mida on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Jaotatakse: kihistunud (sügavad) pehmeveelised rohketoitelised järved ja kihistumata (madalad) pehmeveelised rohketoitelised järved.

Pehmeveelised eutroofsed järved on inimmõjust tingitud kõrvalekalle looduslikust arengust, kuna üldjuhul kulgeb looduslik eutrofeerumine koos mineraalainete lisandumisega.

Pehmeveelised eutroofsed järved

Eutroofne järv

Ujuv penikeel (Potamogeton natans)

Vesi-kirburohi (Polygonum amphibium)

Pehmeveelised eutroofsed järved, mis on väikese valgala ja vähese veevahetusega pisikesed veekogud, paiknevad maastikus hajusalt. Sagedamini võib neid leida Lõuna-Eestist. Pehmeveelistes järvedes on taimse hõljumi biomass ligi kaks korda suurem kui kalgiveelistes eutroofsetes järvedes, kuid liikide arv on väiksem ja liigiline koosseis küllaltki erinev. Biomassis domineerivad sinivetikad (Cyanophyta) (enamasti niitjad vormid), olulisel kohal on ka vaguviburvetikad (Dinoflagellata) ja väikesed rohevetikad (Chlorophyta). Pehmeveelistes järvedes on suurtaimestik, eriti veesisene, vähene ja liigivaene. Kõige levinum on kanada vesikatk (Elodea canadensis) ning ujulehtedega taimedest kollane vesikupp (Nuphar lutea). Mineraalsuse kasvades lisanduvad ujuv penikeel (Potamogeton natans) ja vesi-kirburohi (Polygonum amphibium). Kaldaveetaimestik on samuti liigivaene või puudub sageli sootuks.

Asukohad

• Viitna Linajärv

Tähnikvesilik (Tritius vulgatis)

Valge vesiroos (Nymphaea alba)

Viitna Linajärv järv (4,2 ha) on pehmeveeline ja eutroofne ehk rohketoiteline järv, mis asub Viitna maastikukaitsealal. Linajärv pakub head elupaika kiilide vastsetele ning siit võib leida ka haruldasi kiililiike. Samuti kuulub järveasukate sekka tähnikvesilik (Triturus vulgaris). Veetaimede hulgast torkavad silma valged vesiroosid (Nymphaea alba).