Järvetüübid

Järvetüübid on järvede tüpidiseerimise käigus moodustunud objektid (tüübid).

Järvi saab tüüpideks jaotada mitmesuguste kriteeriumide järgi, millest üks üldlevinumaid on troofsuse ehk toitelisuse arvestamine. Mõne tüübi puhul on arvesse võetud mitut kriteeriumi.

Järvede tüpoloogia troofsuse järgi (mittetäielik loend):

Järvede tüpoloogia temperatuuri- ja tsirkulatsioonirežiimi järgi

G. E. Hutchinson (1957^[1]) tüpiseeris järvi temperatuuri- ja tsirkulatsioonirežiimi järgi. Need on

amiktilised järved (aasta ringi jääkaane all)
dimiktilised järved (tsirkulatsioon esineb kaks korda aastas)
külmad monomiktilised järved (segunevad üks kord aastas, talvel, 4 kraadi madalama veetemperatuuri juures).
soojad monomiktilised järved (segunevad üks kord aastas, talvel, 4 kraadi kõrgema veetemperatuuri juures)

Lisaks neile tõi G. E. Hutchinson eraldi välja holomiktilised (segunevad põhjani) ja meromiktilised järved (segunevad osaliselt) ning polümiktilised järved (segunevad aastas üle kahe korra, jääkatet ei teki).

Eesti järvede tüpidiseerimisest

Praegu liigitatakse Eesti järved kompleksnäitajate järgi 12 tüübiks:^[2]

Varem jaotati toitainete, orgaaniliste, mineraalainete sisalduse, toitumistüübi, suuruse ja sügavuse, hapnikurežiimi, vee kihistuse ja elustiku koosseisu järgi järved 8 põhitüüpi ja 27 alamtüüpi ^[3]

soolatoitelised ehk halotroofsed järved
segatoitelised ehk düseutroofsed järved
- kihistunud (sügavad) pehmeveelised segatoitelised järved
- kihistumata (madalad) pehmeveelised segatoitelised järved
- kihistunud (sügavad) kalgiveelised segatoitelised järved
- kihistumata (madalad) kalgiveelised segatoitelised järved
lubjatoitelised ehk alkalitroofsed järved
- alalised lubjatoitelised järved
- ajutised lubjatoitelised järved
rohketoitelised ehk eutroofsed järved
- kihistunud (sügavad) pehmeveelised rohketoitelised järved
- kihistumata (madalad) pehmeveelised rohketoitelised järved
- kihistunud (sügavad) kesktoiteliste joontega rohketoitelised järved
- kihistumata (madalad) kesktoiteliste joontega rohketoitelised järved
- kihistumata kalgiveelised rohketoitelised järved
- kihistunud (sügavad) rohketoitelised järved
- ülirohketoitelised (hüpertroofsed) järved
huumustoitelised ehk düstroofsed järved
- kihistunud (sügavad) huumustoitelised järved
- kihistunud (sügavad) hapnikuta huumustoitelised järved
- kihistumata (madalad) huumustoitelised järved
- väga madalad huumustoitelised järved
poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed järved
- kihistunud (sügavad) poolhuumustoitelised järved
- kihistumata (madalad) poolhuumustoitelised järved
- ihistunud (sügavad) eutrofeerunud poolhuumustoitelised järved
- kihistumata (madalad) eutrofeerunud poolhuumustoitelised järved
vähetoitelised ehk oligotroofsed järved
- kihistunud (sügavad) vähetoitelised järved
- kihistumata (madalad) vähetoitelised järved
- kihistunud (sügavad) eutrofeerunud vähetoitelised järved
- kihistumata (madalad) eutrofeerunud vähetoitelised järved
rauatoitelised ehk siderotroofsed järved

Mõnikord tuuakse välja ka 9. põhitüüp:

(kesktoitelised ehk mesotroofsed järved)

Viited

↑ Hutchinson, G. E., 1957. A Treatise on Limnology. I. Geography, Physics, and Chemistry. John Wiley & Sons, New York, 1015 pp.
↑ I. Ott & T. Kõiv. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Tallinn, 1999
↑ Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn: Valgus, 1977

[Hutchinson,_1957-1] Hutchinson, G. E., 1957. A Treatise on Limnology. I. Geography, Physics, and Chemistry. John Wiley & Sons, New York, 1015 pp.

[2] I. Ott & T. Kõiv. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Tallinn, 1999

[3] Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn: Valgus, 1977

[1]

[2]

[3]