Ava peamenüü

Eduard Teiter (vene Тейтер, Эдуард Юрьевич) (18861937) oli eesti päritolu nõukogude sõjaväelane ja 1. detsembri riigipöördekatsest osavõtnu.

Eduard Teiter
Sündinud 1886
Surnud 1937
Auaste polgukomandör
Juhtinud Eesti kütivägede
2. Eesti kommunistlik kütipolk
Eesti diviisi staabiülem abi
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Vene kodusõda

E. Teiter astus VK(b)P liikmeks 1917. aasta veebruaris. Eduard Teiter oli 1917. aastal pärast Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee poolt Tallinnas võimu haaramist Tallinna linna kaitse komissariaadi komissar. (12-14 vkj) 25.-27. oktoobril 1917. aastal toimunud Eestimaa Nõukogude II kongressil Tallinnas, valiti Eduard Teiter EN Täitevkomitee liikmeks.

Pärast 1918. aasta kevadel Eesti okupeerimist Saksa keisririigi vägede poolt taganes E. Teiter koos sovetiasutustega Petrogradi, kus ta valiti 15. oktoobril 1918. aastal Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee koosseisu. EARK ülesandeks oli ette valmistada ja koordineerida Eesti bolševike tegevust Nõukogude Venemaa Punaarmeega Eesti vallutamisel.

1918. aasta sügisel, 22. novembril juhtis Eduard Teiter Kulgu lahingus ja 28. novembril Narva lahingus Viljandi kommunistlikku kütipolku ning pärast Punaarmee poolt Narva vallutamist ja Eestimaa Töörahva Kommuuni väljakuulutamist oli Eduard Teiter ETK Sõjaväe Valitsuse asjaajaja.

Eesti Vabadussõjas oli E. Teiter Nõukogude Venemaa Punaarmee poolel Eesti isesesvuse vastu sõdinud Eesti kütivägede 1. Eesti Kütidiviisi koosseisus 2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu polgukomandör, 1. Petrogradi diviisi staabiülema abi, Hangö rinde ülem Soomes ja Eesti diviisi staabiülema abi.

Pärast Eesti Vabadussõda töötas Nõukogude Venemaal, Petrogradis Eesti Haridusmaja juhatajana.

1924. aastal suunati ta illegaalsele tööle Eestisse, kus osales 1. detsembri riigipöördekatse ettevalmistamisel ning oli ühe rünnakrühma (III pataljoni) komandör. (Vaata 1. detsembri riigipöördekatse).

IsiklikkuRedigeeri

Sündinud Viljandimaal Tarvastu vallas Mustla külas Jüri Teiteri ja Mari Lilientali peres. 19. saj. lõpupoole kolinud koos perega Tartusse, kus isa pidas juuksuriäri.

Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis, koos noorema venna Georgiga osales 1905.a. rahutustes. Poegade liigse agaruse tõttu oli pere sunnitud kolima Helsingisse. Koos vennaga töötasid isa Helsingi juuksuriärides. Osalesid eestlastest sotsiaaldemokraatide Helsingi organisatsiooni töös.

Rindeohvitserina võttis osa Esimesest maailmasõjast, oli autasustatud kahe ordeniga.

Eduard Teiteri vend Georg Teiter oli samuti Soome sotsiaaldemokraatliku, hiljem Eesti pagulaste kommunistliku liikumise aktivist (EKP Keskkomitee liige).

Mõlemad vennad arreteeriti 1936.a., süüdistatuna Nõukogudevastases spionaažis saadeti laagritesse ning 1937.a. lasti maha.

VälislingidRedigeeri