Eduard Tähe

Eduard Tähe (vene keeles Тяхе Эдуард Юганович; 29. märts 1922 Seli – 18. juuli 2004 Kohila) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi töötaja ning Nõukogude Liidu kangelane, kellelt aunimetus pärast tapmise eest süüdimõistmist ära võeti.

29. septembril 1944 tegid Eesti laskurkorpuse väeosad dessandi Muhusse, mille eest said Nõukogude Liidu kangelaseks Nikolai Matjašin (1922–1988), Albert Repson (1921–1995) ja Eduard Tähe.

„"Seersant Eduard Tähe osutas paljudes lahingutes Nõukogude Eesti vabastamisel erakordset külmaverelisust ja kartmatust. Olles luuraja, sai ta Virtsu sadamas ülesande võtta osa dessandist ning püstitada Muhu saarel punane lipp. Ägedas lahingus dessandi maaletoomisel hävitas ta granaatidega vaenlase tähtsa tulistuspunkti ning püstitas saarel punase lipu."“

– Punaväelane 1945. aasta 17. aprill

„Siis seersant Tähe tõmbas põuest punase riide, kinnitas selle kaseoksa külge, ronis pööningule ning püstitas lipu saare kohale. "See lipp, mis lehvis ägedas Balti mere tuules, kutsus võitlejaid uutele võitlustele ja uutele võitudele."“

– kirjeldab 1945. aasta 2. juuni Õhtuleht Muhu saare vallutamist.

"Seersant Tähe vaatas teraselt öisesse pimedusse, kartmata kohtumist vaenlasega. Ta oli võitluses Tartu ja Tallinna all oma Leningradi tehases valmistatud automaadiga hävitanud üle kümmekonna vaenlase sõduri ja ohvitseri. Ta teadis, et tema on vaenlasest tugevam ja tasus kätte kalli Tallinna haavade ja Leningradi piinade eest," maalis leht värve säästmata heroilist portreed.

Pärast rühma juhi langemist Tähe juhitud lahingus langes tollaste kroonikute andmetel 50 hitlerlast, saadi saagiks neli seniitkahurit, kaks isesõitvat suurtükki ja rasketanki. Teisel päeval oli saar täielikult Saksa röövvallutajatest puhastatud.

Kangelasliku võitluse eest pandi 22aastasele laskurkorpuse võitlejale Eduard Tähele rinda 22 grammi kaaluv kullast viisnurk.

Eduard Tähe asus pärast sõja lõppu tööle Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Viljandi rajooniosakonda, vanemleitnandina, 31. detsembril 1950 naasis Tähe koos abikaasaga asutuse nääripeolt. Kodus puhkes neil tüli ja mees lasi naise revolvrist maha. "Ta oli muidu väga tore mees, aga purjus peaga läks täitsa hulluks kätte," ütleb ammune tuttav.

Mõrva kohta trükiti ülevabariigilises lehes napp uudis. Kangelase aunimetus koos ordenitega võeti Tähelt ära juba enne kohtuprotsessi. Kriminaalasja arutas Põltsamaa kohus. Otsus tehti 13. aprillil 1951. Nõukogude Liidu kangelase kuldmedal võeti ära NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 2. jaanuaril 1952.

Ehkki Tähe kaebas edasi Ülemkohtusse, mõisteti degradeeritud kangelasele 11 aastat vangistust ning ta saadeti Sillamäe laagrisse, kus kinnipeetavad rajasid tollal uraanirikastamisvabrikut ja kaevandusi. Et radiatsioonist saastatud keskkonnas läks üks karistuspäev kahe ette, pääses ta vabadusse tähtajast palju varem. Elu lõpupoole elas Eduard Tähe Kohilas, ta suri 18. juulil 2004 ja ta maeti 23. juulil 2004 Hageri kalmistule.

Variatsioonid autasustamise teemal

Mitme tunnistaja sõnul anti sõja päevil Nõukogude Liidu kangelase nimetus pahatihti pigem lähtudes poliitiliselt laitmatust taustast kui tegelikest sangaritegudest.

"Eduard Tähele sangari nimetuse toonud Kuivastu dessandist on tänaseni [2001. a] teadaolevalt elus peale tema veel kolm meest, kes paraku tema kangelasteo kahtluse alla seavad. Tähega samas polgus teeninud esimese pataljoni rühmakomandöri Leonhard Korjuse andmetel oli Tähe pataljoni ülema asetäitja poliitalal ning viibis lahingu ajal hoopis paar-kolm kilomeetrit eemal tagalas."

Välislingid

• vene Тяхе Эдуард Юганович, www.pseudology.org