Ava peamenüü
Eduard raia.jpg

Eduard Raia (sünninimi Eduard Diedvig; nimi eestistatud 20. märtsil 1935; 20. november 1911 Peterburi kubermang6. august 1982 Tallinn) oli Eesti (leitnant)[1][2] ning Nõukogude Liidu sõjaväelane (major) ja Eesti NSV riigiametnik.

Sisukord

Elu- ja töökäikRedigeeri

Tema isa oli Karl Didwig.

  • 1933. II maailmasõja alguseni teenis ta Eesti sõjaväes[3].
  • 1935 teenis 7 kuud mittekoosseisulisel ametikohal Eesti kaitseväe peastaabi 2. (luure ja vastuluure) osakonnas[3]
  • Punaarmees alates 1 septembrist 1940 [4]
  • Olnud 1948?..? ENSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi katsetehase direktor[3]
  • Olnud ehitusministri asetäitja
  • Ta on töötanud Eesti Info Instituudis

1944. aastal oli major Raia 249. Eesti Laskurdiviisi 917. laskurpolgu staabiülem[5]. Ta osales Porkuni lahingus.[6]

Sai esimese järgu Isamaasõja ordeni Orissaarest lõunas toimunud eduka lahingu eest.[5] Sai Punatähe ordeni Velikije Luki lähistel selle eest, et koos kolme sidemehega hoidis rindelõiku kolm päeva Saksa vägede kätte langemast.[7]

Oli Korporatsioon Vironia vilistlane, kuid hoidis Nõukogude ajal selle põrandaalusest tegevusest eemale.[8]

Kommunistliku Partei liige alates 1944. aasta oktoobrist[3].

Raiast KGB toimikusRedigeeri

1955. aasta KGB toimik kirjutab: "RAIA on suuresti identne tagaotsitava Inglise luure agendiga, kelle kohta on teada, et oktoobris teenis ta Nõukogude armee Eesti Rahvuskorpuses, oli Kommunistliku Partei liige ning on minevikus töötanud Eesti sõjaväeluures[3].

RAIA läbitöötamisse on lülitatud kogenud agendid "Tammik", kes on Eesti kodanliku vabariigi endise silmapaistva diplomaadi poeg ja tunneb RAIAT sellest ajast, kui nad teenisid Nõukogude armees, ning "Onegin", Eesti kodanliku kaitseväe peastaabi endine töötaja, kes on RAIAGA samuti tuttav Nõukogude armees teenimise ajast[3].

RAIA asjas on välja töötatud agentuur- ja operatiivmeetmete plaan, mis näeb ette korraldada salajane läbiotsimine RAIA korteris, et välja selgitada, kas ta ei hoia mingeid materjale, mis paljastaksid teda luuretegevuses, ning tehakse tema asjas töötavate agentide kaudu kindlaks, kas RAIA tunneb huvi andmete vastu, mis pakuvad huvi välisriigi luurele[3].

IsiklikkuRedigeeri

4. novembril 1948 abiellus ta Olga Raiaga (neiupõlvenimega Tõkke). Neil sündisid lapsed Aleks Raia, Mare Raia (hiljem Špirjonok (Шпиренок); suri arvatavasti 2005), Riina Raia ja Ann Raia (hiljem Samuel; suri 1992. aastal).

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri