Eduard Hasselblatt
|
See artikkel räägib vaimulikust; advokaadi kohta vaata Eduard Hasselblatt (jurist) |
Carl Eduard Hasselblatt (11./23. aprill 1820 Viru-Nigula – 4./16. juuni 1889 Kambja) oli Eesti vaimulik.
Ta õppis aastatel 1834–1839 Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Tartu Ülikoolis õppis ta 1839. aastal filoloogiat ja aastail 1840–1844 usuteadust (sai 1841. aastal kuldauraha). Oli liikumise eesotsas, mis nõudis duellides osalemise sunduse keelustamist. Oli Theologischer Vereini (Tartu Teoloogiaühingu) kaastööline. Töötas 1844–1846 koduõpetajana ja oli aastal 1845. aastal prooviaastal praost Carl Georg Ficki juures Keila Miikaeli koguduses. Ordineeriti õpetajaks 12. mail 1846 Riias.
Introdutseeriti Kambja koguduse õpetajaks 26. mail 1846. Oli Kambja koguduse õpetaja aastatel 1846–1889, olles aastatel 1867–1889 ka Võru praostkonna praost.[1]
Tunnustus muuda
- 1869 kullatud rinnarist
Isiklikku muuda
Tema isa Gustav Hasselblatt oli Viru-Nigula koguduse õpetaja, vanaisa Peter Anton Hasselblatt oli Hageri Lambertuse koguduse õpetaja. Tema poeg Johannes Hasselblatt oli Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja, poeg Carl Paul Martin Hasselblatt oli Juuru Mihkli koguduse õpetaja, väimees Eberhard Savary (1863–1919) oli Aizkraukle koguduse õpetaja, pojapoeg Bruno Hasselblatt oli Tallinna Jaani koguduse õpetaja. Vend Friedrich Hasselblatt oli Karuse Margareeta koguduse õpetaja.
Viited muuda
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977