Euroopa valuutaühik
|
See artikkel räägib arveldusühikust; ECU on ka Ecuadori maakood, mida kasutab Rahvusvaheline Olümpiakomitee |
Euroopa valuutaühik ehk eküü (rahvusvaheline lühend ECU, sümbol ₠) oli Euroopa Ühenduse liikmesriikide valuutakorv, mida kasutati Euroopa Ühenduse arvestusühikuna enne, kui 1. jaanuaril 1999 euro selle pariteedi alusel välja vahetas. Eküü ise vahetas 1979. aasta 13. märtsil pariteedi alusel ühendusesisese arvestusühikuna välja Euroopa arvestusühiku. Euroopa vahetuskursimehhanismiga püüti liikmesriikide valuutade ja eküü vahelised kursside kõikumised miinimumini viia.
Peamiselt kasutati eküüd ühenduse liikmesriikide keskpankade vahelise arveldusvääringuna ning ühtsete põllumajandushindade ja eelarve kindlaksmääramisel.[1] Eküüd kasutati ka mõnes rahvusvahelises finantstehingus. Selle eelis oli asjaolu, et eküüdes nomineeritud väärtpaberid andsid investoritele võimaluse riskide rahvusvaheliseks hajutamiseks ühe riigi valuutast sõltumata.[2] Eküü ISO 4217 valuutakood oli XEU.
Euro asendab eküü
muuda1999. aasta 1. jaanuaril asendas euro (koodiga EUR ja sümboliga €) eküü kursiga 1 euro = 1 eküü. Erinevalt eküüst on euro reaalne valuuta, kuigi kõik liikmesriigid ei ole eurotsooni liikmed. Kusjuures kaks Euroopa valuutaühiku valuutakorvis osalenud riiki, Suurbritannia ja Taani, eurotsooniga ei liitunud, ning Kreeka liitus tsooniga hiljem. Soome ja Austria liitusid eurotsooniga kohe, kuigi nende riikide valuutad ei moodustanud osa eküü valuutakorvist (kuna nad liitusid Euroopa Liiduga aastal 1995 ehk kaks aastat pärast seda, kui eküü koosseis oli külmutatud).
Eurole üleminekul võttis Riigikogu 1998. aasta 17. detsembril vastu seaduse "Õigusaktides rahaühiku eküü (ECU) rahaühikuga euro asendamise seadus", mis jõustus 1. jaanuaril 1999.[3]
Õiguslikud küsimused
muudaKuna eküüd kasutati rahvusvahelistes finantstehingutes, kahtlustati, et mõni välismaine kohtu ei pruugi eurot eküü õigusjärglasena tunnustada. See oli siiski ebatõenäoline, sest rahvusvahelise eraõiguse üldaktsepteeritud printsiibi järgi määravad riigid oma valuuta ise. Liigse ettevaatusena võtsid mitmed välisriikide jurisdiktsioonid sujuva ülemineku tagamiseks vastu ka spetsiaalsed seadused. Näiteks võtsid Ameerika Ühendriikide Illinoisi ja New Yorgi osariik vastu seadused, mille eesmärk oli tagada, et suur osa rahvusvahelistest finantslepingutest tunnustaksid eurot eküü järglasena.
Etümoloogia
muudaKuigi akronüüm ECU moodustub ingliskeelsetest sõnadest European Currency Unit, on eküü (écu) ka kunagine Prantsusmaal käibel olnud rahaühik. See oli üks põhjustest, miks uuele valuutale mõeldi välja nimi euro, mis ei soosinud ühtegi konkreetset keelt.[4]
Sümbol
muudaValuuta sümbol "₠" (U+20A0) koosneb omavahel põimitud C- ja E-tähest, mis on nime "Euroopa Ühendus" sõnade algustähed paljudes Euroopa keeltes. Ent sümbol ei leidnud laialdast kasutust: üksikud selle aja süsteemid suutsid seda esitada ja pangad eelistasid nagu ka teiste valuutade puhul kasutada ISO koodi XEU.
Mündid ja paberrahad
muudaKuna eküü oli ainult elektrooniline arvestusühik ja mitte terviklik valuuta, ei olnud sellel ametlikke münte või paberraha, mida võiks kasutada igapäevasteks tehinguteks. Küll aga andsid paljud Euroopa riigid ja organisatsioonid (näiteks Euroopa Parlament) välja mälestusmünte ning rahana mitte kasutatavaid münte ja paberrahasid. Nende müntide levinud teema oli Euroopa ühtsuse, näiteks Euroopa Liidu liikmelisuse tähistamine.
Aastal 1989 andis Hollandi valitsus välja sarja eküü-münte vahemikus ₠2½ kuni ₠200, mida sai kulutada Haagi kauplustes Euroopa kultuuripealinna festivali ajal. Gibraltar andis mälestusmünte välja aastatel 1993–1996.[5]
Valuutakorvi osakaalud riigiti
muuda| Valuuta | 13.03.1979– 16.09.1984 |
17.09.1984– 21.09.1989 |
21.09.1989– 31.12.1998 |
|---|---|---|---|
 Belgia frank (BEF) |
9,64% | 8,57% | 8,18% |
 Saksa mark (DEM) |
32,98% | 32,08% | 31,96% |
 Taani kroon (DKK) |
3,06% | 2,69% | 2,65% |
 Hispaania peseeta (ESP) |
– | – | 4,14% |
 Prantsuse frank (FRF) |
19,83% | 19,06% | 20,32% |
.svg){kind=small} Suurbritannia naelsterling (GBP) |
13,34% | 14,98% | 12,45% |
 Kreeka drahm (GRD) |
– | 1,31% | 0,44% |
 Iiri naelsterling (IEP) |
1,15% | 1,20% | 1,09% |
 Itaalia liir (ITL) |
9,49% | 9,98% | 7,84% |
 Luksemburgi frank (LUF) |
– | – | 0,32% |
 Hollandi kulden (NGL) |
10,51% | 10,13% | 9,98% |
 Portugali eskuudo (PTE) |
– | – | 0,7% |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Kui palju euro "maksab" ja milline ta välja näeb?. Vaadatud 17.02.2018.
- ↑ David L. Scott 2003. "Wall Street Words". 3rd ed, lk 130.
- ↑ Õigusaktides rahaühiku eküü (ECU) rahaühikuga euro asendamise seadus – Riigi Teataja. Vaadatud 17.02.2018.
- ↑ Horst Ungerer 1997. "A Concise History of European Monetary Integration: From EPU to EMU", lk 286, Quorum Books. ISBN 089930981X.
- ↑ Gibraltar coins. Vaadatud 17.07.2011.