Draakon (jahiklass)

Üksikasjad kehtivate klassinõuete kohaselt
Autor Johan Anker
Üldpikkus (LOA) 8,9 m
Koduleht http://www.intdragon.net/

Draakon on ühtsusklassi kiiljaht. Draakoni võistkonnal on massi kogupiirang 285 kg. Enamasti tähendab see kolmeliikmelist võistkonda, kuigi reeglid ei keela võistlemast ka kahe või nelja liikmega.

Draakoni üldpikkus on 8,9 m, laius 1,96 m ja süvis 1,2 m. Ta on valmistatud klaasplastist ja puidust ning tema mass on vähemalt 1,7 t. Jahi purjepind (grootpuri ja genuafoka kokku) on 22,35 m². Kiiljahil on üks mast bermuuda purje ja taglastusega. Tekk on kaetud, kuid kokpit on lahtine.

Draakoni projekteeris ja selle esimese eksemplari valmistas 1929. aastal norralane Johan Anker. Tema väliskuju on jäänud muutmata, aga tänapäeval kasutatakse jahi valmistamiseks paremat tehnoloogiat, et jaht oleks vastupidavam ja kergem hooldada. 1973. aastal võeti vastu uus standard, mille järgi kasutatakse Draakonite valmistamiseks klaaskiudu, vineeri, komposiitmaterjale ja karveelplangutust.

2004. aasta seisuga oli maailmas registreeritud 1444 Draakonit, mida kasutati 5 mandril ja 26 riigis. Aastas valmistati keskmiselt 45 uut jahti.

Tippvõistlused Draakonil

muuda
 
Draakon on loovides kreenis ja meeskond kallutab jahti

Jahiklass Draakon oli 1948.1972. aasta suveolümpiamängude purjetamisprogrammis. Kahel esimesel korral tuli olümpiavõitjaks Norra jaht Pan koosseisus Håkon Barfod, Sigve Lie ja Thor Thorvaldsen. Norra on ka ainus riik, kuhu on läinud kaks olümpiakulda Draakonil. Kõige rohkem medaleid (4) on läinud Taanisse.

Maailmameistrivõistlusi peetakse Draakonil alates 1965. aastast paaritutel aastatel. Maailmameistrikarika pani välja Kreeka kuningas Konstantinos II, kes ise tuli Draakonil olümpiavõitjaks 1960. aasta suveolümpiamängudel Roomas, kui ta veel oli kroonprints. Taani paatkond on tulnud maailmameistriks 7 korda ja võitnud 17 medalit, ükski teine riik pole üle 3 korra tulnud maailmameistriks. Austraalia on võitnud 11 medalit, ükski muu riik pole võitnud üle 7 medali.

Euroopa meistrivõistlusi peetakse Draakonil alates 1978. Esialgu toimusid need igal paarisaastal ja vahel harva ka paaritutel aastatel, aga alates 2002. aastast igal aastal. 2004. aasta Euroopa meistrivõistlused purjetamises toimusid Tallinnas. Kõige rohkem (9 korda) on Euroopa meistriks tulnud Taani, aga Saksamaa ja Lääne-Saksamaa on kahe peale kokku võitnud 8 meistrikulda.

Alates 1937 korraldatakse Draakonil võistlusi Kuldkarikale, mida enne 1965. aastat peeti mitteametlikeks maailmameistrivõistlusteks. Võistlus on saanud nime sellest, et võitnud paatkond saab ehtsast kullast rändkarika. Võistlus toimub tänapäevani igal aastal ja kõik riigid tohivad osaleda, aga võistlus on suhteliselt Põhja-Euroopa-keskne: võistlus korraldati kaua aega üksnes kas Läänemerel või Põhjamerel. Esimest korda toimus see mujal Iirimaal 1977. aastal, hiljem veel Bretagne'is 1981, Portugalis 1998 ja Hispaanias Vahemerel 2007. Seni on kõik Kuldkarika regatid peetud Euroopas ja see kajastub ka medalivõitjate geograafilises jaotuses: kuni 2011. aastani on peetud 66 võistlust Kuldkarikale, millest kõigest 3 võitu on läinud väljapoole Euroopat. Taani on võitnud 30 korda, Saksamaa ja Lääne-Saksamaa kokku 15 korda, ükski muu riik pole võitnud üle 4 korra.

Viimasel ajal on väga kõrgeks muutunud Ukrainast ja Venemaalt pärit Draakonil sõitjate tase. 2008–2011 jätsid need kaks riiki 12 Euroopa meistrivõistluste medalist ülejäänutele ainult 3 (varem polnud Ukraina ja Venemaa saanud ühtegi medalit) ja 2009–2011 9 Kuldkarika medalist said teised riigid kõigest 2 (varem polnud Ukraina ja Venemaa samuti saanud ühtegi Kuldkarika medalit).

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda