Dolores Huerta

Dolores Clara Fernández Huerta (sündinud 10. aprillil 1930) on Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane ja kodanikuõiguste aktivist.

Dolores Huerta
Dolores Huerta by Gage Skidmore.jpg
Dolores Huerta (2016)
Sündinud 10. aprill 1930 (92-aastane)
Dawson, New Mexico, USA
Rahvus ameeriklane
Tegevusalad ametiühingutegelane, aktivist, feminist
Isiklikku tal on 11 last

Ta on ka feminist ja põllumajandustööliste esindusorganisatsiooni United Farm Workers kaasasutaja.

Huerta kohta on mõnikord kasutatud ka hüüdnime Dolores "Huelga" (hispaania keeles 'streik').[1]

Lapsepõlv ja noorusRedigeeri

Huerta sündis New Mexico osariigis asuvas Dawsoni kaevanduslinnas. Tema isa oli Juan Fernández ja ema oli Alicia Chávez. Isa vanemad olid Mehhiko sisserändajad.[1] Fernández oli kaevur, farmitööline, ametiühingutegelane ja lõi kaasa osariigi tasandi poliitikas.[1] Vanemad lahutasid, kui Huerta oli viiene.[2] Huerta ja tema kaks venda kolisid emaga California osariiki Stocktonisse. Ema töötas ettekandjana ja õhtuti ka konservitehases, lapsi hoidis tema isa Herculano Chávez.[1] Teise maailmasõja ajal pidas ema restorani ja ostis koos oma uue mehega Stocktonisse 70-toalise hotelli.[1][2] Klientideks olid farmitöölised ja töölisklassi inimesed.[1] Lahkuse ja vastutulelikkuse poolest tuntud Chávez lubas madalapalgalistel oma hotellis peatuda odavama hinna eest, mõnikord ka tasuta.[2] Huerta on hiljem öelnud, et ema abivalmidus ja hoolivus avaldasid talle suurt mõju. 1950. aastate alguses läks Chávez teisest mehest lahku ja abiellus kolmandat korda. Lisaks Huertale ja tema vendadele sai Chávez veel kaks tütart – ühe kummastki abielust.[1]

Juba keskkoolitüdrukuna oli Huerta ühiskondlikult aktiivne ja tegutses mitmes seltsis. Samas tundis ta end oma etnilise päritolu pärast marginaliseerituna ja oli veendunud, et ühiskonnas on asju, mida tuleks muuta. Pärast kolledžit õpetas ta algkoolis, kuid otsustas töölt lahkuda, et hakata võitlema ühiskondliku ebaõigluse vastu. Ta on öelnud, et ei talunud, kui lapsed tulid tundi näljastena ja ilma korralike kingadeta. See pani teda mõtlema, et farmitööliste organiseerumisega tegelemine on tulemuslikum, kui et üritada õpetada nende näljaseid lapsi.[3][4]

AktivismRedigeeri

1955. aastal aitas Huerta asutada oma kodulinna Stocktonisse latiinode kodanikuõiguste eest seisva ühingu Community Service Organization kohaliku haruühingu.[4]

1960. aastal lõi ta kaasa ühingu Agricultural Workers Association asutamisel. Ühing ärgitas farmitöölisi end valijaks registreerima ja seisis selle eest, et kohalikud omavalitsused tegeleks latiinode elamistingimuste parandamisega.

1962. aastal asutas ta koos César Chávezega ühingu National Farm Workers Association (hilisem United Farm Workers). Ühingu tegevus oli suunatud farmitööliste palkade ja töötingimuste parandamisele.

1965. aastal oli Huerta seotud üleriigilise boikoti korraldamisega, eesmärgiks oli suurendada tarbijate teadlikkust farmitööliste kehvadest oludest. Nn Delano viinamarjastreik (Delano grape strike) päädis 1970. aastal kollektiivlepingu sõlmimisega.

1966. aastal pidas Huerta farmitööliste ühingu nimel läbirääkimisi Schenley veinitöösturiga. Tegu oli esimese korraga, kui farmitöölised suutsid tulemuslikult põllumajandusettevõttega kaubelda.[5]

1968. aastal avaldas Huerta presidendi eelvalimistel toetust senaator Robert F. Kennedyle ja kutsus latiinosid üles end valijaks registreerima ja Kennedy poolt hääletama. 5. juunil 1968 võitis Kennedy Demokraatliku Partei California eelvalimised ja tänas võidukõnes ka Huertat, kes temaga koos laval seisis.[6] Kennedy lõpetas kõne ja suundus ürituse asukohaks olnud hotelli köögi kaudu pressikonverentsile, kuid enne ajakirjanike juurde jõudmist korraldati talle atentaat. Kennedy suri järgmisel päeval, viis inimest said haavata.

Huerta on läbi elu olnud poliitiliselt aktiivne ja teinud lobitööd nii California osariigi tasandil kui ka üleriigiliselt. Streikides osalemise ja vägivallatu kodanikuallumatuse on tõttu on politsei teda 22 korral vahistanud.[2]

1988. aasta septembris osales Huerta tolleaegse presidendikandidaadi George H. W. Bushi vastasel rahumeelsel meeleavaldusel ja sai seal San Francisco politseinike käest julmalt peksa. Kumminuialöögid päädisid Huerta jaoks mitme murtud roide ja erakorralise operatsiooniga, mille käigus arstid eemaldasid naiselt põrna.[7] Peks jäädvustati videole ja anti televisiooni uudistesaates eetrisse. Hiljem võitis Huerta San Francisco vastase kohtuasja, saadud kahjutasu kasutati farmitööliste huvides.

Pärast pikka tervenemisprotsessi keskendus ta naiste õigustele. 1990ndate esimesel poolel oli ta tegev naisi poliitikasse tulema ärgitanud kampaania "Feminization of Power: 50/50 by the year 2000 Campaign" juures, pöörates erilist tähelepanu latiinode võimestamisele. Kampaania aitas kaasa naispoliitikute arvu kasvule nii kohalikul, osariigi kui ka üleriigilisel tasandil.[8]

Huerta oli ka 1992. aastal loodud feministliku erakonna 21st Century Party eesotsas. Erakond lähtus põhimõtetest, et vähemalt 52 protsenti erakonna kandidaatidest peavad olema naised, ja et ametnikkond peab peegeldama riigi etnilist mitmekesisust.

2002. aastal loodi Huerta nimeline sihtasutus Dolores Huerta Foundation, mis tegeleb rohujuure tasandil Huerta jaoks oluliste teemadega.[9]

2017. aastal linastus Huerta elust ja aktivismist rääkiv dokumentaalfilm "Dolores". Teiste seas intervjueeriti filmi tarvis Angela Davist, Gloria Steinemit, Hillary Clintonit ja Luis Valdezet.[10]

TunnustusRedigeeri

 
Huerta 2009. aastal

1993 – Eugene Debsi sihtasutuse Debsi-nimeline auhind[11]

1997 – feministliku ajakirja Ms. kolme olulisima naise hulka nimetamine

1998 – Eleanor Roosevelti nimeline inimõiguste auhind Eleanor Roosevelt Award for Human Rights.[12]

Samal aastal valiti ta Ladies' Home Journali poolt saja 20. sajandi olulisema naise hulka. Samas nimekirjas nimetati ka näiteks ema Teresat, Margaret Thatcherit, Rosa Parksi ja Indira Gandhit.[13]

Mitmed ülikoolid (sh Princetoni Ülikool, Mills College, University of the Pacific) on andnud Huertale aukraadi. 2009. aastal pälvis ta Los Angeleses asuva California Ülikooli (UCLA) kõrgeima tunnustuse, UCLA medali.[14] Leidub mitu Huerta nime kandvat kooli.[15][16]

2012. aastal sai Huerta Barack Obamalt Presidendi vabadusmedali.[12]

Isiklik eluRedigeeri

Huertal on 11 last. Kolledžis abiellus Huerta Ralph Headiga, kellega ta sai kaks last.

Pärast lahutust abiellus ta Ventura Huertaga, kellega sai viis last.[1] Ka see abielu lahutati, muuhulgas põhjustas erimeelsusi naise ühiskondlik tegevus.

Hiljem oli Huertal pikaajaline suhe César Cháveze venna Richard Chávezega. Kooselust sündis neli last.[1] Mees suri 2011. aastal.[17]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri