Dolores Huerta
Dolores Clara Fernández Huerta (sündinud 10. aprillil 1930) on Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane ja kodanikuõiguste aktivist.
| Dolores Huerta | |
|---|---|
 Dolores Huerta (2016) | |
| Sünniaeg |
10. aprill 1930 Dawson, New Mexico, USA |
| Rahvus | ameeriklane |
| Tegevusalad | ametiühingutegelane, aktivist, feminist |
| Isiklikku | tal on 11 last |
Ta on ka feminist ja põllumajandustööliste esindusorganisatsiooni United Farm Workers kaasasutaja.
Huerta kohta on mõnikord kasutatud ka hüüdnime Dolores "Huelga" (hispaania keeles 'streik').[1]
Lapsepõlv ja noorus muuda
Huerta sündis New Mexico osariigis asuvas Dawsoni kaevanduslinnas. Tema isa oli Juan Fernández ja ema oli Alicia Chávez. Isa vanemad olid Mehhiko sisserändajad.[1] Fernández oli kaevur, farmitööline, ametiühingutegelane ja lõi kaasa osariigi tasandi poliitikas.[1] Vanemad lahutasid abielu, kui Huerta oli viiene.[2] Huerta ja tema kaks venda kolisid emaga California osariiki Stocktonisse. Ema töötas ettekandjana ja õhtuti ka konservitehases, lapsi hoidis tema isa Herculano Chávez.[1] Teise maailmasõja ajal pidas ema restorani ja ostis koos oma uue mehega Stocktonis 70 numbritoaga hotelli.[1][2] Klientideks olid farmitöölised ja töölisklassi inimesed.[1] Lahkuse ja vastutulelikkuse poolest tuntud Chávez lubas madalapalgalistel oma hotellis peatuda odavama hinna eest, mõnikord ka tasuta.[2] Huerta on hiljem öelnud, et ema abivalmidus ja hoolivus avaldasid talle suurt mõju. 1950. aastate alguses läks Chávez teisest mehest lahku ja abiellus kolmandat korda. Lisaks Huertale ja tema vendadele sai Chávez veel kaks tütart – ühe kummastki abielust.[1]
Juba keskkoolitüdrukuna oli Huerta ühiskondlikult aktiivne ja tegutses mitmes seltsis. Samas tundis ta end oma etnilise päritolu pärast marginaliseerituna ja oli veendunud, et ühiskonnas on asju, mida tuleks muuta. Pärast kolledžit õpetas ta algkoolis, kuid otsustas töölt lahkuda, et hakata võitlema ühiskondliku ebaõigluse vastu. Ta on öelnud, et ei talunud, kui lapsed tulid tundi näljaselt ja ilma korralike jalanõudeta. See pani teda mõtlema, et farmitööliste organiseerimisega tegelemine on tulemuslikum kui püüd nende näljaseid lapsi õpetada.[3][4]
Aktivism muuda
1955. aastal aitas Huerta asutada oma kodulinna Stocktonisse latiinode kodanikuõiguste eest seisva ühingu Community Service Organization kohaliku haruühingu.[4]
1960. aastal lõi ta kaasa ühingu Agricultural Workers Association asutamisel. Ühing ärgitas farmitöölisi end valijaks registreerima ja seisis selle eest, et kohalikud omavalitsused tegeleks latiinode elamistingimuste parandamisega.
1962. aastal asutas ta koos César Chávezega ühingu National Farm Workers Association (hilisem United Farm Workers). Ühingu tegevus oli suunatud farmitööliste palkade ja töötingimuste parandamisele.
1965. aastal oli Huerta seotud üleriigilise boikoti korraldamisega, eesmärgiks oli suurendada tarbijate teadlikkust farmitööliste kehvadest oludest. Nn Delano viinamarjastreik (Delano grape strike) päädis 1970. aastal kollektiivlepingu sõlmimisega.
1966. aastal pidas Huerta farmitööliste ühingu nimel läbirääkimisi Schenley veinitöösturiga. Tegu oli esimese korraga, kui farmitöölised suutsid tulemuslikult põllumajandusettevõttega kaubelda.[5]
1968. aastal avaldas Huerta presidendi eelvalimistel toetust senaator Robert F. Kennedyle ja kutsus latiinosid üles end valijaks registreerima ja Kennedy poolt hääletama. 5. juunil 1968 võitis Kennedy Demokraatliku Partei California eelvalimised ja tänas võidukõnes ka Huertat, kes temaga koos laval seisis.[6] Kennedy lõpetas kõne ja suundus ürituse asukohaks olnud hotelli köögi kaudu pressikonverentsile, kuid enne ajakirjanike juurde jõudmist korraldati talle atentaat. Kennedy suri järgmisel päeval, viis inimest said haavata.
Huerta on kogu elu olnud poliitiliselt aktiivne ja teinud lobitööd nii California osariigi tasandil kui ka üleriigiliselt. Streikides osalemise ja vägivallatu kodanikuallumatuse on tõttu on politsei teda 22 korral vahistanud.[2]
1988. aasta septembris osales Huerta tolleaegse presidendikandidaadi George H. W. Bushi vastasel rahumeelsel meeleavaldusel ja sai seal San Francisco politseinike käest julmalt peksa. Kumminuialöögid päädisid Huerta jaoks mitme murtud roide ja erakorralise operatsiooniga, mille käigus arstid eemaldasid naiselt põrna.[7] Peks jäädvustati videole ja anti televisiooni uudistesaates eetrisse. Hiljem võitis Huerta San Francisco vastase kohtuasja, saadud kahjutasu kasutati farmitööliste huvides.
Pärast pikka tervenemisprotsessi keskendus ta naiste õigustele. 1990ndate esimesel poolel oli ta tegev naisi poliitikasse tulema ärgitanud kampaania "Feminization of Power: 50/50 by the year 2000 Campaign" juures, pöörates erilist tähelepanu latiinode võimestamisele. Kampaania aitas kaasa naispoliitikute arvu kasvule nii kohalikul, osariigi kui ka üleriigilisel tasandil.[8]
Huerta oli ka 1992. aastal loodud feministliku erakonna 21st Century Party eesotsas. Erakond lähtus põhimõtetest, et vähemalt 52 protsenti erakonna kandidaatidest peavad olema naised ja et ametnikkond peab peegeldama riigi etnilist mitmekesisust.
2002. aastal loodi Huerta nimeline sihtasutus Dolores Huerta Foundation, mis tegeleb rohujuure tasandil Huerta jaoks oluliste teemadega.[9]
2017. aastal linastus Huerta elust ja aktivismist rääkiv dokumentaalfilm "Dolores". Teiste seas intervjueeriti filmi tarvis Angela Davist, Gloria Steinemit, Hillary Clintonit ja Luis Valdezet.[10]
Tunnustus muuda
- 1993 – Eugene Debsi sihtasutuse Debsi-nimeline auhind[11]
- 1997 – feministliku ajakirja Ms. kolme olulisima naise hulka nimetamine
- 1998 – Eleanor Roosevelti nimeline inimõiguste auhind Eleanor Roosevelt Award for Human Rights.[12]
- 1998 – valitud Ladies' Home Journali poolt saja 20. sajandi olulisema naise hulka. Samas nimekirjas nimetati ka näiteks ema Teresat, Margaret Thatcherit, Rosa Parksi ja Indira Gandhit.[13]
Mitmed ülikoolid (sh Princetoni Ülikool, Mills College, University of the Pacific) on andnud Huertale aukraadi. 2009. aastal pälvis ta Los Angeleses asuva California Ülikooli (UCLA) kõrgeima tunnustuse, UCLA medali.[14] Leidub mitu Huerta nime kandvat kooli.[15][16]
2012. aastal sai Huerta Barack Obamalt Presidendi vabadusmedali.[12]
Isiklikku muuda
Huertal on 11 last. Kolledžis abiellus Huerta Ralph Headiga, kellega ta sai kaks last.
Pärast lahutust abiellus ta Ventura Huertaga, kellega sai viis last.[1] Ka see abielu lahutati, muuhulgas põhjustas erimeelsusi naise ühiskondlik tegevus.
Hiljem elas Huerta koos César Cháveze venna Richard Chávezega. Kooselust sündis neli last.[1] Mees suri 2011. aastal.[17]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Dolores Huerta Facts. Your Dictionary
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Octavio I. Romano. Dolores Huerta. 1995
- ↑ National Women's History Museum. Dolores Clara Fernandez Huerta.
- ↑ 4,0 4,1 Latino Rebels. Dolores Huerta: The Mother of a Movement[alaline kõdulink]. 06.10.2015
- ↑ Helen Rappaport. "Encyclopedia of Women Social Reformers", esimene köide. lk 314
- ↑ CBS News. "Si se puede": Dolores Huerta's 50 years of activism. 02.07.2014
- ↑ SF Gate. Dolores Huerta hurt at protest, Sept. 16, 1988. 12.09.2013
- ↑ Karen O'Connor. "Gender and Women’s Leadership: A Reference Handbook", esimene köide, lk 213
- ↑ "DHF History". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2017. Vaadatud 25. veebruaril 2017.
- ↑ Dolores
- ↑ Eugene V. Debs Award, laureaatide nimekiri
- ↑ 12,0 12,1 President Obama Names Presidential Medal of Freedom Recipients. The White House. 26.04.2012
- ↑ Ladies' Home Journal 100 Most Important Women of the 20th Century
- ↑ Dolores Huerta speaks at UCLA graduation
- ↑ Huerta Elementary. Algkool Californias
- ↑ Dolores Huerta Elementary School. Algkool Texases
- ↑ United Farm Workers. Remembering Richard Chavez: Richard Chavez, 81, Cesar's younger brother, helped build the UFW from its earliest days. 28.07.2011