Ms. on Ameerika feministlik ajakiri, mille asutasid teise laine feministid Gloria Steinem ja Dorothy Pitman Hughes.

Esimene number ilmus näidisena 1971. aasta detsembris New York Magazine'i vahel.[1] Iseseisva väljaandena ilmub Ms. alates 1972. aasta jaanuarist, mil kaanestaariks oli Imenaine.[2]

Gloria Steinem on rääkinud, et tundis vajadust uue väljaande asutamise järele, kuna mõistis, et polnud ühtegi naisteajakirja, mille väljaandmist naised ka kontrolliksid.[3]

Ajakirja nimi viitab ingliskeelsele kõnetlussõnale Ms., mis erinevalt kõnetlussõnadest Miss ja Mrs. ei reeda naiste abielustaatust, nagu seda ei reeda ka meeste kohta kasutatav Mr.

1972. aastal toodi avalikkuse ette sensatsiooni tekitanud nimekiri 53 naise nimega, kes tunnistasid, et nad olid teinud aborti.[4] Abort oli tol ajal suuremas osas USAs ebaseaduslik. Abordi kogu maal legaliseerinud Roe v. Wade kohtuotsus tuli alles aasta hiljem.

1976. aastal käsitles Ms. esimese üleriigilise ajakirjana koduvägivalla teemat.[5] Kaanel oli foto verevalumitega naisenäost.

1991. aastal loobuti kommertsreklaamidest ja ühtlasi juhiti tähelepanu sellele, kui suur mõju on reklaamiandjatel naisteajakirjade sisule. Pärast seda avaldatavad reklaamid pärinevad eelkõige poliitiliselt sõltumatutelt, tulu mitte taotlevatelt ühingutelt, mille eesmärgiks on edendada naiste võrdõiguslikkust, sotsiaalset õiglust, vägivallatust ja keskkonna jätkusuutlikkust.[6]

Oktoobris 2006 ilmus abordiõigust toetav petitsioon, mille oli allkirjastanud üle 5000 naise, kes olid ise aborti teinud. Allakirjutanute sõnul ei häbene nad oma otsust ja nimekirjas oli ka mitu tuntud naist (sh Amy Brenneman, Kathy Najimy, Carol Leifer ja Gloria Steinem).[7]

Aastate jooksul on kaastööd teinud lai valik eri taustaga autoreid, nii mehi kui naisi. Muuhulgas on avaldatud Alice Walkeri, Angela Davise, Barbara Ehrenreichi ja Susan Faludi artikleid. Esikaanel on olnud Hillary Clinton, Angelina Jolie, Wanda Sykes, Sarah Jones, Jane Fonda, Charlize Theron ja Queen Noor. Kajastatud on olulisi teemasid nagu ebainimlikud töötingimused välismaistes vabrikutes, seksiga kauplemine, palgalõhe, klaaslagi, kohtinguvägistamine ja koduvägivald.

Ajakiri on aastate jooksul mitu korda omanikku vahetanud, alates 2001. aastast on ajakirja väljaandjaks Los Angeleses ja Virginia osariigis Arlingtonis asuv mittetulundusühing Feminist Majority Foundation.

Juulist 1972 kuni aastani 1987 anti ajakirja välja iga kuu, 1987–2001 ilmus see iga kahe kuu tagant ja alates 2001. aastast ilmub ajakiri kord kvartalis.

Viited muuda

Välislingid muuda