Difteeria
See artikkel vajab toimetamist. |
Difteeria (ladina keeles Diphtheria) ehk kurgutõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphtheriae. Haigus levib piisknakkusena. RHK-10 järgi klassifitseeritakse difteeria järgmiselt:
- Neeludifteeria (A36.0)
- Ninaneeludifteeria (A36.1)
- Kõridifteeria e larüngeaaldifteeria (A36.2)
- Nahadifteeria (A36.3)
- Muu difteeria (A36.8)
- Täpsustamata difteeria (A36.9)
| Kurgutõbi | |
|---|---|
| Diphtheria | |
 | |
|
Difteeria tagajärjel võib areneda kaela paistetus, mida mõnikord kutsutakse "pulli kaelaks". | |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | AA.36 |
| RHK-9 | 032 |
| DiseasesDB | 3122 |
| MedlinePlus | 001608 |
| eMedicine | emerg/138 med/459 oph/674 ped/596 |
| MeSH | D004165 |
Patogenees Redigeeri
Difteerial eristatakse 2 põhivormi: kurgudifteeria ja kõridifteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Mikroobi poolt produtseeritud endotoksiinid kutsuvad esile kudede nekrotiseerumise. Eelkõige on ohustatud neerud, süda ja närvisüsteem. Peamised kliinilised sümptomid on
- tursunud lümfisõlmed
- neuropaatia
- häälekaotus
- köha
- hingamispuudulikkus
- neelamisraskused
Ravi Redigeeri
Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Difteeria raviks kasutatakse järgmisi ravimeid:
- antitoksiline seerum
- erütromütsiin
- penitsilliin
Profülaktika Redigeeri
Profülaktiliselt on kõige lihtsam kurgutõppe nakatumise vältimiseks end vaktsineerida. Esimene vaktsiin manustatakse 3. elukuul, teine ja kolmas vastavalt kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest kaitsepookimist. Seejärel vaktsineeritakse 7-aastaselt ja 17-aastaselt ning nii iga 10 aasta tagant elu lõpuni.