Düsartria

Düsartria (dysarthria) on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest. Sellest tulenevalt on halvatud kõnelihaste (mitte ainult) töö ning inimene pole võimeline korrektselt kõnelema. Düsartria korral on kahjustatud hääldamine, hääl, hingamine (sh kõnehingamine), dünaamika, kõne kiirus, rütm ja aktsent.

Düsartria tähendab kõnelihaste kahjustusega seotud kõnepuuet. Lihaste toonus võib olla suurenenud/vähenenud (sõltuvalt düsartria vormist), esineb halvatust ja koordinatsioonihäireid. Sellega kaasneb enamasti spetsiifiline nasaalne kõla, mida nimetatakse düsartrofooniaks. Kõnelihaste töö võib kõnet muuta sedavõrd, et see muutub ähmaseks, ebaselgeks või arusaamatuks. Nähtust, kus kõnelihaste halvatuse tõttu artikuleeritud kõne hoopis puudub, nimetatakse anartriaks. Kõnelihaste puudulikust tööst tingitult võib tekkida ka düsfaagia. Kõnet õnnestub korrigeerida vaid logopeedi ja arsti koostöö tulemusena.

Häälduses kannatab väga erinevate häälikute hääldamine, sealhulgas vokaalide hääldamine. Hääl on kare ja kähe. Hääle tugevus võib kõnelemise jooksul muutuda ootamatult tugevaks, ka kõne tempo võib järsult kiireneda või aeglustuda.

Loomulikult toovad sellised muutused kaasa ka sotsiaalseid probleeme. Tekkida võib kõnehirm või hakatakse teadlikult muutma oma kõne omadusi. Sellised muutused aga kõne korrigeerimise kontekstis reeglina kasuks ei tule. Probleeme võib esineda nii eraelus, vabaaja veetmisel kui ka tööl.

Düsartria põhjused muuda

Düsartria võib olla tingitud erinevatest neuroloogilistest häiretest. Need võivad olla mingisuguste ühekordsete kahjustuste tulemused (ajutraumad/-vigastused, insult, väikelaste ajukahjustus) või ka progresseeruv haiguste (Parkinsoni tõbi, infektsioonid ja põletikud, kasvajad, multiipel- ehk hulgiskleroos, amüotroofne lateraalskleroos ehk ALS jne) tagajärg. Peamisteks põhjusteks on tavaliselt aju hemorraagia ja isheemiline infarkt. Lastel võib düsartria põhjuseks olla varajane ajukahjustus või tserebraalparalüüs (PCI). Väga oluliseks peetakse ajukahjustuse täpset asukohta ja ulatust.

Düsartria vormid muuda

bulbaarne düsartria
ekstrapüramidaalne düsartria ehk subkortikaalne düsartria
kortikaalne düsartria
laste düsartria
pseudobulbaarne düsartria
tserebellaarne düsartria

Düsartria korrektsioon muuda

Düsartria harjutusravi peab olema süstemaatiline ja see kestab aastaid. Raskemate vormide puhul võib vajadus logopeeditundide järele olla ka 2 korda päevas. Harjutusravi keskendub lihaste arendamisele suu ja näo piirkonnas. Korrigeeritakse hääldusmotoorikat ja kõnehingamist, tehakse häälikuseadet. Teine korrektsioonisuund on haige abistamine sotsialiseerumisel. Lahenduseks võib olla kommunikatsiooni keskkonna teadlikustamine või töö jätkamine selles suunas, et inimene tunneks end teiste seas taas mugavalt.

Vaata ka muuda

Kirjandust muuda

Tiia Espe. Logopeedia alused, 1973
Marika Padrik. Hääli hälvikute huulilt, 1998, (koosneb neljast osast) : õppevahend logopeedidele [Elektrooniline teavik] CD-plaat
Diane Chapman Bahr, Argye Elizabeth Hillis. Oral motor assessment and treatment : ages and stages, Boston 2001