Harilik valgepöök
Harilik valgepöök (Carpinus betulus) on kaseliste sugukonda, valgepöögi perekonda kuuluv heitlehine puu.
| Harilik valgepöök | |
|---|---|
 Hariliku valgepöögi oks viljadega | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Angiospermae |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Pöögilaadsed Fagales |
| Sugukond |
Kaselised Betulaceae |
| Perekond |
Valgepöök Carpinus |
| Liik |
Harilik valgepöök |
| Binaarne nimetus | |
|
Carpinus betulus L. | |
Kirjeldus muuda
Valgepöögid kasvavad 10–20, harva kuni 30 meetrit kõrgeks. Lehed on 3–10 cm pikad, saagja servaga. Isas- ja õied kasvavad samal puul, kuid ühel oksal on kõik õied samast soost. Valgepöök on tuultolmleja. Vili on väike, 3–6 mm pikk pähkel. Pähklid kasvavad kobaras, ühes kobaras tavaliselt 10–30 pähklit.
Kasutamine muuda
Valgepöögi puit on valkjashall. Kuivanud puidu keskmine tihedus on 750 kg/m² ja Brinelli kõvadus 3,5 kgf/mm². Puit kuivab aeglaselt ja selle käigus võivad tekkida praod, sest kuivades väheneb puidu ruumala rohkem kui teistel puuliikidel. Lõikeriistaga on puitu raske töödelda. Ilma eritöötluseta peab puit hallitusele halvasti vastu. Poleerimise suhtes on ta kapriisne.
Valgepöögist valmistatakse muusikariistu, spooni, tisleritooteid ja parketti. Minevikus kasutati puitu masinaehituses, eriti süstikute valmistamiseks. Pöögiparketi tarvitamisel tuleb arvestada, et niiskudes ja kuivades muutub puidu ruumala rohkem kui teistel puuliikidel.
Kooslused muuda
Valgepöögil toituvad mitut liiki liblikate röövikud, näiteks Epirrita autumnata, Hemithea aestivaria, Colotois pennaria, Amphipyra berbera ja harilik külmavaksik.
- Harilik valgepöök – Carpinus betulus
-
-
-
-
-
-
Välislingid muuda
- Harilik valgepöök andmebaasis eElurikkus
