Carl Hugo Hahn (22. september 1886 Tallinn5. november 1957 Dresden) oli baltisaksa päritolu Eesti ja Saksamaa vaimulik ning Saksi piiskop.

Hugo Hahn õppis 19001904 Peterburis Püha Anna koolis. 19041910 õppis ta Tartu-, Leipzigi- ja Berliini Ülikooli usuteaduskonnas. Oli prooviaastal Tallinnas ja Hageris. Ordineeriti 14. novembril 1910 õpetajaks.

Aastatel 19101916 teenis Carl Hugo Hahn Risti koguduse õpetajana, seejärel 19161919 Nissi koguduse õpetajana.

Aastal 1919 lahkus Carl Hugo Hahn Saksamaale. 19191927 oli ta Worbisi koguduse õpetaja (praegusel Tüüringi liidumaal), 19271930 Leipzigi Tooma koguduse õpetaja, 19301938 Dresdeni Jumalaema koguduse õpetaja ja 19401945 Dresdeni maapiirkonna praost. Natsionaalsotsialismi ajal juhtis Hugo Hahn Tunnistuskirikut Saksimaal. Selle eest saatis Gestapo ta Saksimaalt välja. Aastatel 19461947 jätkas ta vaimulikku tegevust Württembergi kirikus olles linnavikaar Stuttgardi Hedelfingeni linnaosas ja Zuffenhauseni koguduse õpetaja Stuttgardis.

Aastatel 19471957 oli Carl Hugo Hahn Saksimaa piiskopiks[1][2].

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa Elieser Traugott Hahn Oli Rõuge, Valjala ja Tallinna Oleviste koguduse õpetaja. Tema vanaisa Carl Hugo Hahn oli misjonär Lõuna-Aafrikas, vend Gotthilft Traugott Hahn oli Tartu Ülikooli usuteaduse professor ja Ülikooli koguduse õpetaja, kelle kommunistid tapsid. Õemees Woldemar Paul Sielmann oli Pärnu Nikolai ja Tallinna Oleviste koguduse õpetaja. Tema kaks poega valisid samuti vaimuliku ameti.

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Lexicon deutschbaltischer Theologen seit 1920, Bearbeitet von Wilhelm Neander
  2. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. Böhlau Verlag Köln Wien