Bunde

Bunde on vald Ida-Friisimaal Alam-Saksimaal Saksamaal, umbes 20 km Emdenist (Saksamaal) lõunas ja 50 km Groningenist (Hollandis) idas. See asub Dollarti lahe lõunatipus ja sel on maismaapiir Hollandiga.

Bunde
Pindala	121 km²
Elanikke	7760 (31.12.2022)
Koordinaadid	53° 11′ N, 7° 16′ E
Valla asend Leeri kreisis

Bunde on üks väiksemaid valdu Ida-Friisimaal. Valla pindala on 121 km². 31. detsembril 2017 elas seal 7692 inimest. Umbes pooled elavad Bundes endas. 17. ja 18. sajandil võideti poldrite loomisega merelt vallale suuri alasid.

Bunde majandus keskendub põllumajandusele ja turismile. Kogukond on aastast 1998 ametlikult kuurordiks tunnistatud. Paljud Bunde elanikud käivad tööl mujal, peamiselt Leeris, umbes 13 km idas. Elanike hulgas on arvukalt hollandlasi, kellest enamik käib tööl Hollandis.

Reformeeritud kirik, Bunde

Steinhaus Bunderhee, Bunde

Bunde kultuuripärandi hulka kuuluvad reformeeritud kirik (Reformierte Kreuzkirche), mille lööv pärineb 13. sajandist, ja punasest tellisest Steinhaus Bunderhee loss, mis pärineb 14. sajandist.

Ajalugu

Bundet on esimest korda mainitud 1428. aastal. Nime on erinevalt kirjutatud kui Buenda, de Bunda ja Bonde. Tänu oma asukohale geestil, või pisut kerkinud pinnavormil, oli Bunde säästetud suurtest üleujutustest, mis uputasid keskajal enamust piirkonda.

Enne reformatsiooni kuulus Bunde Münsteri piiskopkonda. Bunde muutus valdavalt protestantlikuks 16. sajandi alguses, järgides suuresti reformeeritud (kalvinistlikku) usutunnistust, nagu külgnevas Hollandis. Kolmekümneaastase sõja ajal (1618–1648) rüüstati Bundet, kuigi mitte lahinguväli, mitu korda keiserlike (katoliiklike) vägede poolt.

Ida-Friisimaa muutus Preisi kuningriigi osaks 1744. aastal. Seejärel tõusis piirkonna majanduses esile käsitöö ja kodutööndus. Seitsmeaastases sõjas (1756–1763) oli linn kaks korda Prantsuse vägede poolt okupeeritud ja vallutajad allutasid selle tribuudile. Pärast sõda toetas Preisi kuningas Friedrich Suur tammide ehitamist, et laiendada piirkonna poldreid.

Bunde esimene raudteeühendus tuli pärast Saksamaa ühendamist 1871. aastal. 1876. aastal avati Ihrhove–Nieuweschansi raudtee Leerist Bad Nieuweschansi (Hollandis). 19. sajandi lõpus häiris üsna suur elanike väljaränne USA-sse, peamiselt majanduslikel ja usulistel põhjustel. 20. sajandi alguses hakkasid levima meiereid ning ehitati konservitehaseid kohaliku oa- ja hernesaagi konserveerimiseks.

Nagu mujal Saksamaal pärast esimest maailmasõda, kasvas 1920. aastatel majanduslik dislokatsioon ja töötus, tõstes üleskutseid natsismile, eriti kreisi maapiirkondades. Sellest hoolimata säilitasid sotsiaaldemokraadid linnas märkimisväärse pooldajaskonna kuni natside võimuvõtmiseni 1933. aasta jaanuaris. Kuid 1934. aasta keskpaigaks olid kõik mittenatsi poliitilised organisatsioonid Saksamaal maha surutud ja keelatud.

Bunde juudi kogukond ehitas 19. sajandi keskpaigas Bundesse sünagoogi ja algkooli, kuid natsismi ja holokausti tulekuga suruti kogukond maha ja paljud liikmed tapeti. Viimane juudist Bunde elanik küüditati Theresienstadti koonduslaagrisse 1942. aasta juulis.

1945. aasta aprillis oli Bunde esimene Ida-Friisi linn, mis vabastati, esialgu okupeerisid selle Kanada ja Poola väed. Kuigi mitmed hooned said suurtükitules viga, oli elanike hulgas vähe kaotusi.

Polder taluhoonetega.

Pärast sõda tegeles kreis Potsdami konverentsil väljakuulutatud piirimuudatustega Oder-Neisse liinist itta jäänud territooriumitelt välja aetud Saksa põgenike tulvaga. Hiljem aga vähenes kreisi rahvastiku osatähtsus põllumajanduse kasvava mehhaniseerimise tõttu, olles 1950. aastal 8893 ja 2015. aastal 7607.

Turism

Suhteliselt kaugel asuv piirkond hakkas turiste vastu võtma 1980. aastatel. Mõnda meelitasid selle puutumatud poldermaastikud ja antiiksed tuuleveskid, teisi jalgrattasõidu ja kanuusõidu võimalused ning linnuvaatlus.

Välislingid

• www.gemeinde-bunde.de