Bui keel

Bui keel ehk boji keel on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel.

Bui keele leviala Lõuna-Hiinas

Bui keelt räägib bui rahvas. Keel on elujõuline, kõnelejaid kokku on ligikaudu 2 649 100, kellest umbes 2 600 000 elab Hiinas. Keelt kõneldakse Hiina idaosas ning Põhja- ja Loode-Vietnamis. Hiina idaosas elavad buid lähistroopilises ja mägises Guizhou provintsis. Buid on suuruselt üheteistkümnes etniline vähemus, mis on saanud Hiina Rahvavabariigi ametliku tunnustuse. Ka Vietnamis elavad buid on ametlik etniline rühm.

Hiinas on keel jagunenud kolmeks: qiannan, qianzhong ja qianxi. Qiannan’i arvatakse standardiks, sest selle kasutajaskond on kõige suurem. Vietnamis kasutusel olev bui keel sarnaneb kõige enam qianxi dialektiga.

Algselt ei olnud keelel oma kirjaviisi ja kasutati hani kirja. Pärast 1949. aastat aitas Hiina valitsus buidel kujundada oma kirjastiili, toetudes ladina tähtedele

FonoloogiaRedigeeri

Bui keeles on 32 konsonanti, 77 vokaali ja diftongi. Bui on toonikeel, kasutusel on 8 tooni.[1]

MorfoloogiaRedigeeri

Buikeelsed sõnad on morfoloogiliselt liht- ja liitsõnad. Liitsõnad koosnevad kahest või enamast lihtsõnast. Liitsõnad moodustatakse kolmel erineval viisil: 1) juurde lisamisel, 2) lihtsõnade liitmisel, või 3) sama sõna kordamisel. 

Lihtsõnad:

  • mit – nuga
  • zan – nägema
  • da:t – kuum

Liitsõnad:

  • (po – mitmuse näitaja)
    • po te – nemad
    • po zau – meie
    • po su – teie
  • (ka:i – asjad)
    • ka:i tan – riided, asjad mida kanda
    • ka:i yu:n – seadmed, asjad mida kasutada
  • ta xa:i – linnutee ( ta – jõgi, xa:i – meri)
  • tan non – päike (tan – valgus, non – päev)
  • pu pu – igaüks
  • non non – iga päev

ArvsõnadRedigeeri

  • Üks – deu
  • Kaks – song
  • Kolm – sam
  • Neli – si
  • Viis – ha
  • Kuus – zok
  • Seitse – ch’at
  • Kaheksa – pet
  • Üheksa – ku
  • Kümme – ch’ip

ViitedRedigeeri