Bruno Bettelheim
Bruno Bettelheim (23. august 1903 Viin – 13. märts 1990 Silver Spring, Maryland) oli Austria juudi päritolu Ameerika lastepsühholoog.
| Bruno Bettelheim | |
|---|---|
| Sünniaeg |
23. august 1903 Viin, Austria |
| Surmaaeg |
13. märts 1990 Silver Spring, Maryland, Ameerika Ühendriigid |
| Tegevusala | lastepsühholoog |
Bruno Bettelheim oli tuntud oma õppejõutöö ja kirjutiste poolest, kus ta käsitles autistlike ja emotsionaalselt häiritud laste teemasid. Temalt ilmus 16 raamatut ning arvukalt teadustöid ja esseesid.[1]
Suurima tähelepanu sai Bettelheim nn külmkapiema autismiteooriaga, mis tänapäeval ei ole enam kasutusel. Pärast Bettelheimi surma on suur osa tema töödest diskrediteeritud akadeemilise petturluse tõttu, samuti patsientide väärkohtlemise väidete ning institutsioonide ja psühholoogiakogukonna järelevalve puudumise pärast. Tema väide, et sotsiaalne keskkond mõjutab psühholoogilist arengut märkimisväärselt on tänaseni üks olulisemaid tõekspidamisi inimloomuse mõistmisel.[2]
Lapsepõlv ja haridustee muuda
Bruno Bettelheimi lapsepõlv möödus jõukas juudi peres Viinis, ta isa oli saeveski omanik. Bettelheimi psühholoogiahuvi tärkas 14-aastaselt, kui talle hakkasid huvi pakkuma Sigmund Freudi kirjutised. Peagi hakkas ta käima Freudi loengutel. Bettelheimil oli ka kunstiannet.[3]
Õpinguid alustas Bettelheim Viini ülikoolis, kus ta õppis saksa kirjandust. Pärast isa surma pidi Bettelheim ülikoolist lahkuma, et olla toeks ja abiks oma perele ning jätkata tööd isa ettevõttes. Ta abiellus peagi kooliõpetajanna Ginaga.[4]
1930. aastate alguses hoolitsesid Bruno ja tema naine Gina autistliku lapse Patsy eest, kes elas nende juures seitse aastat.[2] Bettelheim kasutas selle kasvatustöö käigus kogetut ka kirjutistes, kus arutles lapse autistlike joonte ja tema käitumise üle ning jälgis, kuidas lapsele mõjus Gina hoolitsus ja nendevaheline kiindumus. Ta väitis, et tema arusaam autismist pärineb Patsyga koos elamisest, ning hakkas arendama põhjalikke ravitehnikaid, mille edu viis ta autismiteooria arendamiseni.[4]
1938. aastal õpetas Bettelheim ülikoolis filosoofiat ning kirjutas doktoritöö kunstiajaloo valdkonnast.[3]
Koonduslaager ja Ameerikasse jõudmine muuda
1938. aastal viisid natsivõimud Bettelheimi koos teiste Austria juutidega koonduslaagrisse. 1939. aasta aprillis Bettelheim vabanes ning sai sealseid kogemusi kasutada oma hilisemas töös. Alguses ei võetud tema koonduslaagrite kohta avaldatud kirjutisi tõsiselt, kuna inimesed ei uskunud, et vangidega nii halvasti käitutakse. Arvati, et Bettelheim ei suuda olla koonduslaagri kogemuse tõttu piisavalt objektiivne. Alles 17 aastat hiljem (1960) avaldas Bettelheim oma kogemustel põhineva raamatu "The Informed Heart", milles suutis olla aus ja objektiivne.[5] Sellest hoolimata ei olnud enamik akadeemilistest väljaannetest nõus tema natsiteemalisi kirjutisi avaldama, sest need olid liiga õudsed ja jõhkrad.[1]
1939. aasta lõpus põgenes Bettelheim laevaga Ameerikasse New Yorki, kus ootas teda abikaasa Gina, kes oli juba varem sinna põgenenud. Peagi nad siiski lahutasid abielu ja Bettelheim kolis üksi Chicagosse. 1944. aastal sai temast naturalisatsiooni korras USA kodanik. Chicagos abiellus ta uuesti ühe ameeriklannaga.[3]
Elu ja töö Ameerikas muuda
Bruno Bettelheim sai 1944. aastal psühholoogiaprofessoriks Chicago ülikoolis, kus ta õpetas kuni pensionile jäämiseni 1973. aastal. Tema haridus ja õpetajatöö on olnud kõneaineks aastaid, sest ta oli doktoritöö kirjutanud hoopis kunstiajaloost ning polnud kunagi psühholoogiat sügavuti õppinud. Arvatakse, et Bettelheim on psühholoogias läbinud vaid kolm sissejuhatavat kursust.[3]
Bruno Bettelheim töötas üle 30 aasta ka Chicago ülikooli Sonia Shankmani ortogeneetilise kooli direktorina. Selle kooli fookus oli suunatud autistlike ja emotsionaalsete häiretega laste ravile. Seal töötas Bettelheim välja oma autismiteooria ning rajas miljööteraapiakeskkonna, kus autistlikud lapsed said hoolivas struktureeritud keskkonnas luua tugevaid ja turvalisi suhteid täiskasvanutega, kes olid ühtlasi nende laste hooldajad. Sellest innustatuna kirjutas Bettelheim raamatuid lastepsühholoogia aspektidest ja temast sai selle valdkonna suur mõjutaja. Kõik Bruno Bettelheimi kirjutised on olnud Freudi töödest inspireeritud. Sigmund Freud oli Bettelheimi üks suuremaid eeskujusid.[3]
Elutee lõpp muuda
Bettelheim oli varemgi korduvalt depressiooni all kannatanud, kuid pärast naise surma (1984) ta sellest enam välja ei tulnudki. 1987. aastal tabas teda insult, millest ta küll toibus., kuid1990. aastal tegi ta enesetapu.
Bettelheimi autismiteooria muuda
Leo Kanner avaldas 1943. aastal teooria nn külmkapiemadest, mis räägib vanemliku soojuse ja kiindumuse puudumisest ning seostab seda autismiga. Bettelheim võttis Leo Kanneri idee üle ning arendas seda edasi.[2]
Bettelheim uskus, et lapse autistlik käitumine tuleneb lapse ema emotsionaalsest külmusest. Üks tema kuulsamaid raamatuid "The Empty Fortress: Infantile Autism and the Birth of the Self" (1967) räägib täpsemalt selle seose keerukusest ning selgitab seda üksikasjalikult psühhoanalüütilises ja psühholoogilises võtmes. Tema seletused ja väited tulenevad kliiniliste juhtumite kvalitatiivsetest uurimustest.[6]
Bettelheim arvas, et autismi ja skisofreeniaga lapsed käituvad sarnaselt abitute koonduslaagri vangidega. Ta väitis, et autistliku käitumise peamine põhjus oli lapsevanema negatiivne suhtlus imikuga tema arengu kriitilises staadiumis: selle tõttu tõmbusid lapsed edasiste probleemide vältimiseks fantaasiamaailma. Ta uskus, et laps saab ise fantaasiamaailmast välja tulla, kuid protsessi tuleb toetada hooliva struktureeritud keskkonnaga.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Zelan, K. (2000). Bruno Bettelheim. UNESCO.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Bruno Bettelheim (s. a.). New World Encyclopedia.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Tietz, T. (2022, August 28). Bruno Bettelheim’s work with emotionally disturbed children.
- ↑ 4,0 4,1 Finn, M. (s. a.). In the Case of Bruno Bettelheim.
- ↑ Szajnberg, N. (2019, March 27). Bruno Bettelheim. Oxford Bibliographies.
- ↑ Simpson, D. E. (Director) (2002, July 16). Refrigerator Mothers.