Bjerningi kirik

Bjerningi kirik on luterlik (protestantlik) kirik Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Haderslevi vallas Skovbølingu küla lääneservas. Haderslevi linn asub 7 km lõuna pool. Vanema ja kirikliku haldusjaotuse järgi jääb kirik Lõuna-Jüütimaa lääni Haderslevi stifti Bjerningi kihelkonda. Keskajal asus ta Schleswigi hertsogkonna põhjaosas.

Vaade kagust, surnuaia nurgast Bjerningi kirikule juulis 2006

Kiriku aadress: Bjerning Kirkevej 11, 6100 Haderslev, Denmark.

Ajalugu

Vaade kirikule kirdest, Skovbølingu küla poolt

Kirik keskajal

1100. aasta paiku on alustatud kiriku rajamist. Sellal ehitati kooriruum ja pikihoone, mis on laotud romaani stiilile iseloomulikult täpselt tahutud graniidist kvaaderkivist.

1200. aastatest pärinevad teistel andmetel kiriku vanimad osad. Siis rajati pikihoone lääneotsa külge torn ja lõunakülje ukse ette eeshall (eeskoda) uue peaportaaliga. Katoliku kiriku aegadel enne reformatsiooni oli kirik pühitsetud pühale Peetrusele.

1250. aastast pärineb Bjerningi kirikus puidust väljatahutud ja voolitud umbes 1 m kõrgune ilma peata peapiiskopi figuur ja 1350. aastast Jumalaema figuur lapsega. Need kiriku inventari hulka kuulunud esemed olid kirikust kaugel, muidu oleks nad hilisemas tulekahjus ära põlenud. Praegu asuvad need Taani Rahvusmuuseumis ja Haderslevi muuseumis.

1292. aastal on kirjalikult mainitud Bjerningi küla Haderslevi lähedal.

Vaade kirikule põhjast. Paremalt vasakule torn, pikihoone, koor ja käärkamber

1400. aasta kanti paigutavad mõned uurijad munkade poolt läbi viidud torni ja eeskoja ehituse. Torni trepikoda arvatakse ehitatud olevat veelgi hiljem. Veel üks Bjerningi kirikust pärit poolik puuskulptuur dateeritakse samasse aastasse.

Vaade kirikule kirdest juulis 2006

1500. aasta paiku laskis Taani kuningas Frederik II ehitada kuningliku maantee Haderslevhusi linnusest Koldinghusi linnuseni. Tee möödus Bjerningi kiriku külje alt, sellest lääne poolt. See lõik on veel praegugi alles. See oli ainus kuninglik tee Jüütimaal. Ülejäänud 13 kuninglikku teed asusid Sjællandi (saksa Seeland) saarel.

1528. aasta paiku võitis Bjerningi kandis reformatsioon ja ka kirik kohandati uutele oludele ümber. Siis ehitati suuremaks pikihoone lõunakülje aknad, et päikesevalgust rohkem kogudusesaali paistaks.

1642. ja 1649. aastast pärinevad paar altarilaua väiksemat küünlajalga, mis jäid hilisemast tulekahjust puutumata.

1670. aastatest pärineb vana päikesekell eeskoja peaportaali kohal.

Kirik uusajal

1701. aastast on pärit tornikell, mis 1937. aasta tulekahjus kukkus võlvile maha ja sai kannatada, kuid mis parandati, seda tugevdati poltidega ja see töötab tänapäevani ilusasti. Kella peal on kirjas: D O M S A° MDCCI imperante Frederico IV Dan. et Norv. rege præfecto Christiano Detlevo com. Reventlov præposito M. Michaele Stichelio pastore Andrea Ahrenkiel me f. Claudius Erasmi Husemensis. Defunctos plango voco vivos indico võta.

1780. aastast pärineb altari suur küünlajalg.

1820. aastast on torni kahel küljetipul 2 draakonikujulist tuulelippu.

1842. aastal ehitati kooriruumi idaküljele uus tellistest käärkamber ja kõrgendati eeskoda. Suurendati veelgi vanu romaani stiilis pikihoone lõunakülje aknaid ja laoti nende silluskaared gootipärasteks

30. juunil 1848 peeti kiriku lähedal põllul lahing Kolmeaastases sõjas ja seal langes sakslaste vastu võideldes ka taanlane Mads Christian Olsen, kelle surnukeha leiti alles kuu aega hiljem. Vald andis talle matuseplatsi kiriku kõrvale surnuaeda.

1889. aastal lammutati vana käärkamber ja eeskoda.

Kirik tänapäeval

Aastatel 1914–1918 esimeses maailmasõjas langenud Saksa armee taanlastest sõduritele on samuti kirikuaeda pandud mälestusmärk.

1932. aastal, kui piirkond jälle Taanile kuulus, hakkas Haderslevi (saksa Hadersleben) garnison seal langenud taani sõdureid igal aastal mälestama.

17. novembril 1937 puhkes kirikus ulatuslik tulekahju. Põlesid pikihoone ja torni katused. Hävis ka suur osa sisustusest: altar, kantsel, pingid, ka väärtuslik XVII sajandist pärinenud altarimaal. Järele jäid vaid välismüürid ja käärkamber, mille katus ei võtnud tuld. Kuid kaks aastat pärast tulekahju sai kiriku siiski uuesti sisse pühitseda.

Vaade läänest tornile. Esiplaanil piirdeaed ja pärnade rivi

Aastatel 1938–1939 tehti mahukas restaureerimine arhitekt H. Lønborg-Jenseni juhtimisel. Romaani stiilis hooneosad jäeti välja paistma tavaliste graniitplokkseintena, hilisemad juurdeehitised lubjati valgeks, uuendati laed ja katused, pikihoone sai võimsa palklae, taastati (või rekonstrueeriti täiesti nullist) kvaadritega võidukaar, koori idaseina raiuti lisaks põhjapoolsele ka teine, lõunapoolne uks ühenduseks käärkambriga, lammutati läänepoolne eeskoda, remonditi romaani stiilis peaportaal ja ehitati ümber aknaavad, varustades need puidust lengide ja aknaraamidega.

1996. aastal taastati orel ettevõttes Marcussen & Søn Åbenrås. See on nüüd 11-häälne. Algselt oli see tulekahjujärgse sisustuse asendamise käigus ehitatud 1939. aastal samas ettevõttes ja oli kaheksahäälne.

Ehitus

Kirik asub ühel Jüütimaa lainja maastiku künkal, mis asub umbes 33 meetrit üle merepinna. Tegemist on romaani stiilis ehitatud pühakojaga. Hoonekompleks on traditsiooniliselt ida-läänesuunaline, torn paikneb läänes. Hoone jaotub torniks, pikihooneks, kooriruumiks, eeshalliks (eeskojaks) ja käärkambriks. Pikihoone koos kooriga on 20 m pikkune. Kirik on ehitatud meisterlikult sobitatud erivärvilistest graniitplokkidest ja on võlvide tõttu paksude seintega. Torni alumine korrus ja kooriruum on võlvitud, kogudusesaalis on võimas talalagi. Kantsel asetseb pikihoone kagunurgas. Suuremad aknad on lõunaküljel, pikihoone põhjaseinas on väiksemad valgusavad. Torn on kindluselaadselt massiivne ja sel on ka ruumikad ülemised korrused, kuhu kohalikud inimesed said ohu korral varjuda. Torni esimese korruse ruumis on orel ja ruumi lagi on kaetud 10-osalise võlviga. Eeshall asetseb kiriku lõunaküljel ja seal on ka suurejooneline peaportaal. Pikihoone saal jätkub läbi seinakaare ka torni all, torni ülemistele korrustele pääseb kitsa trepikoja kaudu, mis on ehitatud torni lõunaküljele edelanurka. Pikihoone põhjaseinas on vaadeldav ka rõhtsa sillusega ehitatud ja praeguseks kinnimüüritud väike ukseava ehk nn "naisteuks". Torni lääneküljel asus varemalt ka lääneportaal ja läänepoolne eeskoda, kuid need on nüüd kinni müüritud ja lammutatud – torni läänekülg on sile.

Praegune seisukord

Vaade loodest "kuningateele" ja vanale pastoraadile

Kirikuhoone on kenasti restaureeritud, seal toimuvad jumalateenistused ja seda hoitakse korras. Kirikut ümbritseb kauni kujundusega nelinurkne surnuaed, mis on piiratud graniitkividest müüri ja pärnaderiviga. Kihelkonnas asub ka vana Bjerningroi aadlimõis, millel on suur park ja kolmes küljes vallikraavid sillaga. Mõis rüüstati ja põletati Rootsi sõdade ajal maha. Praegu nimetatakse seda Bjerningrødi farmiks. Kiriku eeshallis on puusepp Johannes Chr. Schwee poolt valmistatud Bjerningi kiriku makett. Kirikus on 125 istekohta. Kirikust lõunas kirikuaia ääres asetseb ka vana õlgkatusega vahvärkkonstruktsiooniga pastoraat, mida kutsutakse "Bjerninghusiks". Bjerningi kirikul on ühine pastoraat Bjerningist 4 km edelas asuva Moltrupi kirikuga.