Lohe

See artikkel räägib mütoloogilisest olendist; tähtkuju kohta vaata artiklit Lohe (tähtkuju); teiste tähenduste kohta vaata artikleid Draakon (täpsustus) ja Dragon.

Lohe ehk draakon on müütiline loom, keda tuntakse paljudes traditsioonides üle maailma.

Lohesid on alati kirjeldatud roomajatena, aga kui antiikajal kujutati neid rohkem mao moodi, siis keskajal kujutati neid rohkem sisaliku moodi.

Lohesid on kujutatud Babülonis asuval Ištari väraval, mis rajati umbes 575 eKr.

Kristluses on lohe sümboliseerinud Kuradit. Sellepärast on oluline kristlik pühak püha Jüri, kes tappis lohe.

Heraldiline lohe esineb Euroopas paljudel vappidel, näiteks Walesi, Gruusia, Moskva ja Londoni vapil.

Bioloogid on vahel nimetanud lohedeks mitmesuguseid sisalikke. Nende hulka kuuluvad loheagaamid ja ebalohelised. Kuid müütides esinevaid lohesid meenutab rohkem komodo varaan, kes on inimesigi murdnud ja söönud.

Lohed antiikmütoloogias Redigeeri

Herakles ja Iolaos tapavad Lerna hüdrat. Mustafiguuriline krateer umbes aastast 525 eKr

Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava. Tema iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Lerna hüdra tapmine oli Heraklese teine vägitöö.

Ladon valvas hesperiidide kuldseid õunu ega maganud iialgi. Hesperiidide õunte äratoomine oli Heraklese 11. vägitöö. Ladon erineb enamikust lohedest nii selle poolest, et ta polnud kuri ega teinud kellelegi mingit kahju, kui ka selle poolest, et ühena vähestest lohedest jäi ta lõpuks ellu.

Python oli lohe, kellel Hera laskis rasedat Letot jälitada selle eest, et Leto oli Hera mehe Zeusiga lapsi saamas. Pärast laste Apolloni ja Artemise sündi tappis Apollon Pythoni. Tema järgi hakati Apolloni oraaklit püütiaks nimetama.

Lohe valvas Kolchises kuldvillakut. Ta ei puhanud ega maganud kunagi. Kuid Medeia suutis nõiduse abil lohe uinutada ja Iason varastas kuldvillaku ära.

Kadmos kohtas Boiootias lohet, kes kõik tema kaaslased tappis. Kadmos omakorda suutis tappa lohe. Kadmos külvas lohe hambad maha ja neist võrsusid sõjamehed spardid, kelle abiga Kadmos rajas Teeba linna.

Jumalanna Demeteri kaarikut vedas kaks lohesarnast olevust.

Lohed Hiina mütoloogias Redigeeri

Pikemalt artiklis Draakoniaasta

Üks tuline Draakonitants Hiinas (Hiina Uusaastafestival, 2003)

Hiina mütoloogias on draakon (hiina keeles 龙, lóng)^[1] väga auväärne loom^[2]. Draakonid on seal suure au sees^[3] ja lugupidamise märgiks peetakse Aasia maades igal aastal neile pühendatud pidustusi ja rahvafestivale.

Hiina uue aasta festivalidel on alati ka draakon esindatud, olenemata sellest, kas siis parajasti on tema loomamärgiaasta või mitte, draakonite auks peetakse neil festivalidel rituaalseid draakonitantse. Lohetantsude tantsimine ulatub tagasi antiikaega, mil inimesed sõltusid väga loodusest ja ilmast. Hiina loodusrahvaste uskumuste järgi olid need tantsud tõhus viis oma riisipõldudele vihm meelitada ja kahjurid neist eemal hoida.^[4]

Draakoniaastal sündinud inimesi peetakse hiina kultuuris õnnesärgis sündinuteks, seepärast sünnib Hiinas draakoniaastal rohkem lapsi, kui ühegi teise loomamärgi "valitsusajal".^[5] Öeldakse, et hiina draakonil on hirve sarved, kaameli pea, deemoni silmad, mao keha, kuke kõhualune, karpkala soomused, tiigri käpad ja härja kõrvad. Hiina draakonil väidetakse olevat 117 karpkalasoomust.^[6] Draakoni keha katvatest soomustest 81 on täitetud yangi ehk "hea", positiivse ja loova energiaga, teine osa soomuseid (36 ülejäänut) aga yini ehk "halva", negatiivse ja hävitava energiaga.^[6] Arv 117 esindab seega yini ja yangi energiate perfektset balanssi.^[6]

Hiina nn "Hobu-Draakon", tundmatu kunstniku töö

Draakoneid on Hiinas palju eri liike. Väidetakse, et nad puhuvad välja ennemini pilvi kui tuld (erinevalt Euroopa draakonitest). Hiina lóng on sõbralik "loomake", kes ei taha kellelegi kurja. ^[7]