Heraklese vägitööd

Heraklese vägitööd on vanakreeka mütoloogias kaksteist kangelastegu, mida Herakles pidi sooritama karistuseks oma naise Megara ja kolme poja tapmise eest. Tapatöö saatis ta korda hullusehoos, mille talle saatis Hera, kes vihkas teda sellepärast, et ta oli Hera abikaasa Zeusi abieluväline laps.

Kõigepealt soovis Herakles ennast häbi pärast tappa, aga tema isa Amphitryon laitis selle plaani maha. Nad läksid koos Ateenasse, mille kuningas Theseus püüdis talle selgitada, et ta oli ajutiselt vastutusvõimetu ja teda ei tule karistada. Heraklesele tundus see ebaõiglasena ja ta tahtis saada karistust. Delfi oraakel käskis tal minna oma vanaisa vennapoja, Mükeene (mõnes variandis Tirynsi) kuninga Eurystheuse juurde ja sooritada tema antud 10 kangelastegu, kusjuures ilma kõrvalise abita.

Eurystheus polnud kaugeltki rumal, vaid üsnagi leidlik inimene, ja ta mõtles välja töid, mis normaalsele inimesele üle jõu käisid. Esimesed tööd nõudsid mõne ohtliku looma hävitamist kas Eurystheuse kuningriigist või mujalt Kreekast, hilisemad nõudsid niisuguste asjade toomist, mida oli raske kätte saada.

Eurystheus otsustas, et kaks sooritatud tegudest ei lähe arvesse, nii et kokku pidi Herakles sooritama 12 kangelastegu. Seda on nähtud kompromissina osas legendides esinenud 10 ja osas olnud 12 kangelasteo vahel.

  1. Nemea lõvi tapmine
  2. Lerna hüdra tapmine
  3. Keryneia hirve kinnipüüdmine
  4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine
  5. Augeiase tallide puhastamine
  6. Stymphalose lindude tapmine
  7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine
  8. Diomedese hobuste äratoomine
  9. Hippolyte vöö äratoomine
  10. Geryoni kariloomade äratoomine
  11. Hesperiidide õunte äratoomine
  12. Kerberose äratoomine

Hüdra tapmist Eurystheus ei arvestanud, sest Heraklest abistas tema sõber Iolaos. Augeiase tallide puhastamine ei sobinud sellepärast, et Herakles oli varem tasu suhtes kokku leppinud.

Antiigileksikoni järgi lubati Heraklesele tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele.

Teised kangelasteod

muuda

Algselt ei olnud Kreekas vägitegude nimestik välja kujunenud. Esimesena loetles Heraklese vägitööd praegu levinud kujul Peisandros Rhodoselt umbes 600 e.m.a.

Heraklese muud vägiteod (enam-vähem kronoloogilises järjekorras):

Kirjandus

muuda

Kuigi Heraklese vägitööd ja kogu ta elulugu oleks hea aines eepose kirjutamiseks, ei ole ükski antiigikirjanik üheski oma teoses kõiki tema vägitegusid kirjeldanud, kui üldse, siis vaid loetlenud. Ka hilisemad ilukirjandusteosed Heraklese vägitegudest ei ole tuntuks saanud.

Sellegipoolest on Heraklese müüt inspireerinud paljusid kirjanikke: