Berg (Kandla)

See artikkel on Kandla mõisa Bergi suguvõsast; Kaarma mõisa Bergi suguvõsa kohta vaata artiklit Berg (Kaarma) ja Päri mõisa Bergi suguvõsa kohta Berg (Päri).

Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Kandel, ′Berg Kandla kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest), varem dem Berge, Rootsis tuntud kui Berch on täpselt teadmata päritolu põlisaadlisuguvõsa.

Ajalugu

Esimene kindel suguvõsa esindaja oli Gert von dem Berge^[1].

Bergid rüütelkonna matriklis

1723. aastal sai Casper Johann Berg (1688−1761) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja introdutseeriti samal aastal Berchi nime all Rootsi rüütelkonda.^[2]

1745 kanti suguvõsa Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse ja nad on kantud ka Saaremaa ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse^[1].

Suguvõsa liikmeid

Admiral Moritz Anton August von Berg (1776−1860)

dem Berge

Jürgen (Georg) dem Berge (suri pärast 1599), Eestimaa maanõunik, Sagadi mõisnik

Berg

Kaspar von Berg (suri 1667), Rootsi sõjaväelane sõjaväelane (ooberstleitnant), Saaremaa maanõunik, Jõgise mõisnik
Georg Otto von Berg (1686−1757), Rootsi sõjaväelane sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa maanõunik, Jõhvi ja Äntu mõisnik
Karl August von Berg (1733−1798), Hessen-Kasseli sõjaväelane (ooberst), kammerhärra, suurmaavaldaja
Jakob Georg von Berg (1760–1844), riiginõunik, Eestimaa rüütelkonna peamees, Eestimaa maanõunik, Eestimaa Aadli Krediitkassa asutaja ja president, Piigandi, Sõreste, Vaeküla ja Valgjärve mõisnik, Keila-Joa ja Muuga pandivaldaja
Anton Reinhold August von Berg (1763−1809), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), mõisavaldaja
Moritz Anton August von Berg (1776−1860), Venemaa keisririigi mereväelane (admiral), Musta mere laevastiku ja sadamate peakomandör ning Nikolajevi ja Sevastopoli sadamate sõjakuberner, Admiraliteedinõukogu liige
Bernhard von Berg (1778−1848), Venemaa keisririigi mereväelane (1. järgu kapten), Tallinna sadamakapten
Bernhard Alexander von Berg (1827−1900), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Pavlogradi maakonnaülem
Boriss Aleksandrovitš Berg (1858−1930ndad), Venemaa keisririigi sõjaväelane (insener-kindralleitnant), mereväe ehitusosakonna peainspektor
Nikolai Aleksandrovitš Berg (1876−1959), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), polgukomandör, Rumeenia rinde kindralkortermeister

Berch

Hugo Casper Reinhold Berch (1854−1920), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Skåne tragunirügemendi komandör, mõisaomanik

Jõhvi mõis

Bergi suguvõsa mõisavaldused

Vrams Gunnarsdorpi loss. Berchid müüsid selle 1839. aastal 17 tünni kulla eest

Össjö on Berchi suguvõsa 1400-hektariline valdus Skånes

Eestimaa:
- Aavere (Afer) (1770−1771), Andja (Addinal) (kuni 1771), Ao (Hackeweid) (1794−1798, pandivaldus), Arbavere (Arbafer) (1774−enne 1777), Emumäe (Emmomäggi) (kuni 1784), Jõhvi (Jewe) (1727−1767), Keila-Joa (Schloß Fall) (1809−1827, pandivaldus), Kiltsi (Schloß Aß) (XVI sajandi algus ja 1770−1771), Kohala (Tolks) (kuni 1771), Kolu (Heinrichshof) (1796, pandivaldus), Kulina (Kullina) (1777−1791), Kurtna (Kurtna) (1727−1758), Muuga (Münkenhof) (1799−1824, pandivaldus), Prümli (Heidemetz) (1731−pärast 1734, pandivaldus), Raeküla (Raeküll) (1793−1798, pandivaldus), Raigu (Raik) (1690ndad rendi-, 1720ndad−1730ndad pärusvaldus), Rohu (Rocht) (1800−1815, pandivaldus), Roela (Ruil) (1770ndad−1793), Rosentali (Rosenthal) (1770ndad−1793), Sagadi (Saggad) (1517−XVI sajandi lõpp), Sootaguse (Soentagk) (1501−pärast 1595), Tamsalu (Tamsal) (kuni XVII sajandi lõpp), Tatruse (Tatters) (1780−1782), Toomla (Thomel) (1542−enne 1545), Undla (Undel) (1776−1778), Vaeküla (Wayküll) (1790−1829), Varangu (Warrang) (1797, pandivaldus), Äntu (Engdes) (1726−1771)
Kristianstadi lään:
- Berchill, Ekebjer, Vrams Gunnarsdorp (XVIII sajand − 1839), Össjö (1839−tänini)
Liivimaa eesti distrikt:
- Karste (Karstemois) (XVIII sajandi algus−1793), Piigandi (Alt-Pigant) (1637−1746 ja 1780ndad), Sõreste (Serrist) (kuni 1788), Valgjärve (Weissensee) (1625−1746 ja 1773−1798)
Liivimaa läti distrikt:
- Palsmane (Palzmar) (1687−1722, rendivaldus)
Saaremaa:
- Jõgise (Jöggis) (kuni 1690 pärus-, 1690−1699 rendivaldus), Järumetsa (Jerwemetz) (XVII sajand−1736), Kandla (Kandel) (XVI sajand−1730), Kantsi (Ganzenhof) (1740.−1750. aastad, rendivaldus), Lõpi (Leppist) (1640ndad − XVII sajandi lõpp), Mustjala (Mustelhof) (1720ndad, rendivaldus)

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 29
↑ Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. I kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925, lk 306 [1].

Kirjandus

EAA, f. 1674, n. 2, s. 28. Kandla Bergide suguvõsa. Saaga.
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 238−243.
Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. I kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925. Lk 306−307 [2].
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 650−654 [3].
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 464−465 [4].
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 329.

Välislingid

Bergi suguvõsa Venemaa liin saidil rgfond.ru

[Damier_&_Pajus,_2007-1] 1,0 ^1,1 Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 29

[2] Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. I kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925, lk 306 [1].

[1]

[2]