Benedict Anderson

Benedict Richard O'Gorman Anderson (26. august 1936 Kunming – 13. detsember 2015 Batu, Indoneesia) oli politoloog ja ajaloolane, kelle tuntuim teos on rahvusluse päritolust rääkiv raamat "Kujutletud kogukonnad" ("Imagined Communities", 1983), mille järgi rahvus on kujutletav kogukond.

Tema põhiline uurimisvaldkond oli Kagu-Aasia maade kultuur ja poliitika.

Elukäik

Benedicti isa oli Iirimaa ametnik, kes tema sündimise ajal töötas Suurbritannia võimu all oleva Hiina tolliametnikuna. Ema oli britt. Perekond asus hiljem elama Iirimaale ja 1941 Californiasse, kus Benedict käis koolis.

Ta sai bakalaureusekraadi 1957 Cambridge'i ülikoolist ja doktorikraadi 1967 Cornelli ülikoolist.

1960ndate algupoolel tegi Anderson uurimistööd Indoneesias. 30. Septembri Liikumise riigipöördekatse järel avaldas ta uurimuse selle põhjustest, mistõttu Suharto valitsus pagendas ta riigist; tal oli sissesõidukeeld 1998. aastani.

Pärast Indoneesiat tegi Anderson mõned aastad uurimistööd Tais ning naasis seejärel USA-sse. Kuni 2002. aastani töötas ta Cornelli ülikoolis, muu hulgas Indoneesia uurimisprogrammi juhina. Aastast 1988 oli ta rahvusvahelise poliitika, halduse ja Aasia uuringute erakorraline emeriitprofessor. Aastatel 1966–1984 oli ta väljaande Indonesia peatoimetaja.

Anderson oli tuntud tegelane Suurbritannia sõltumatus vasakpoolses liikumises, väljaande New Left Review kaastööline.

Kujutletavad kogukonnad

 Pikemalt artiklis Kujutletav kogukond

 Pikemalt artiklis Imagined Communities

Andersonil ilmus 1983. aastal rahvusluse ja rahvuste rajamise ajalugu käsitlev teos "Imagined Communities. Reflections on the Origin and Spread of Nationalism". Ta ütles seal, et rahvused on paratamatult "kujutletavad kogukonnad", sest need moodustuvad ühtekuuluvustundest inimeste vahel, kes pole kunagi kohtunud. Andersoni määratluse järgi on rahvused ka territoriaalselt piiratud ning suveräänsed, mis tähendab, et nad püüavad asendada varasemad riigipõhised "dünastilised" süsteemid.

Andersoni väitel ei tekkinud rahvuslus mitte Euroopas, vaid Ameerikas 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses seoses Ameerika revolutsiooni ja Ladina-Ameerika iseseisvussõdadega. Ta nimetab Põhja- ja Lõuna-Ameerika revolutsioonide juhte rahvusluse "kreoolipioneerideks". Andersoni järgi on rahvusluse tekkimise seisukohast otsustav raamatutrükikapitalismi areng ja ajalehtede levik, sest just lehti lugev publik on võimeline moodustama kujutletava kogukonna.

Anderson on öelnud, et teda innustas seda raamatut kirjutama tähelepanek, et ei liberalism ega marksism ei olnud suutnud luua seletusjõulist rahvusluse teooriat. Umbes samal ajal ilmus veel mitu ingliskeelset tähtteost rahvusluse kohta. Andersoni raamat on üks tsiteeritumaid teoseid sotsiaalteaduslikus ja antropoloogilises kirjanduses. Kujutletava kogukonna mõiste on kirjanduses laialt levinud ning sellel on ka Andersoni käsitlusest lahknevaid tõlgendusi. Anderson ei leia näiteks, et kujuteldav kogukond oleks kuidagi vähem loomulik või halvem kui "tõeline kogukond". Andersoni peetakse sageli ka rahvusluse vastaseks, kuigi ta ise on öelnud, et suhtub sellesse neutraalselt ja näeb ka selle häid külgi, Anderson teeb ka selget vahet rahvuslusel ja rassismil.

Raamatu esimesest väljaandest on leitud vigu. Aastal 1991 ilmunud teises väljaandes tegi Anderson parandusi.

Teoseid

• "Imagined communities: Reflections on the origin and spread of nationalism", 1983 (eesti keeles: "Kujutletud kogukonnad. Mõtisklusi rahvusluse tekkest ja levikust", tõlkinud Kalle Hein, 2020)
• "The Spectre of Comparisons: Nationalism, Southeast Asia, and the World", 1998
• "Language and Power: Exploring Political Cultures in Indonesia", 2006
• "Under Three Flags: Anarchism and the Anti-Colonial Imagination", 2007

Tunnustus

• 1994 – Ameerika Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige

Isiklikku

Ta oli Perry Andersoni vend.