Bella Ahmadulina
Bella Ahhatovna Ahmadulina (vene Белла Ахатовна Ахмадулина; 10. aprill 1937 Moskva – 29. november 2010 Peredelkino, Moskva oblast) oli vene poetess, kes Jossif Brodski arvates oli tuntuim kaasaegne vene keeles kirjutav poeet.
| Bella Ahmadulina | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
10. aprill 1937 Moskva |
| Surnud | 29. november 2010 (vanus 73) |
| Autogramm | |
 | |
ElukäikRedigeeri
Ahmadulina sündis tatari-itaalia päritolu peres. Tema kirjandustegevus algas koolipõlves, mil ta osales ajakirjanikuna Moskva ajalehe Metropol töös. Luuleoskusi õpetas talle Jevgeni Vinokurov. Ahmadulina esimesed luuletused ilmusid 1955. aastal ajakirjas Oktjabr, ning need leidsid sooja vastuvõtu ortodokssete Nõukogude luuletajate poolt.
Pärast kooli jätkas ta õpinguid Gorki Kirjandusinstituudis, mille lõpetas 1960.
Aastal 1962 avaldas ta esimese luulekogu "Струна". Mitmetest tema hiljem avaldatud luuletustest on kirjutatud populaarseid laule.
Ahmadulina luuletustes on kesksel kohal sõprus, armastus, inimsuhted. Ta on kirjutanud paljudest vene luuletajatest esseid ja teinud tõlkeid. Oma kirjutistes kajastab ta väga harva poliitikat, kuigi nooruses toetas ta dissidente.
IsiklikkuRedigeeri
Aastal 1954 abiellus ta Jevgeni Jevtušenkoga, 1960. aastal Juri Nagibiniga.
Aastast 1974 oli ta abielus vene artisti Boriss Messereriga. Neil oli elamu Peredelkinos ja stuudio Moskvas.
Teosed eesti keelesRedigeeri
- "Muusikatunnid" (luulevalimik). Tõlkinud Leelo Tungal. Sari Nõukogude luule. Eesti Raamat, Tallinn 1979, 44 lk
KirjandusRedigeeri
- Jelena Skulskaja, "Õhtusöök trellide taga Bella Ahmadulinaga" – KesKus 2001, nr 9, lk 26; ilmunud ka Jelena Skulskaja kogumikus "Siilid udus", Tallinn 2006, lk 12–15
VälislingidRedigeeri
- Vaapo Vaher, "Lõpmata ülev Bella" – Sirp 19. aprill 2002, lk 3 (ilmunud ka Vaapo Vaheri raamatus "Kokaiin Balti jaama turult: miniatuure vene kultuurist", Tallinn 2003, lk 124–126)