Bartolomeo Colleoni

Bartolomeo Colleoni (1395/1400 – 2. november 1475) oli Itaalia kondotjeer, kellest sai Veneetsia vabariigi kindralkapten ning kellele on Veneetsiasse püstitatud ratsamonument. Talle omistatakse ka Bergamo provintsis Trescore Balnearios asuvate Rooma termide uuendamist ja täiustamist.

Perekond muuda

Colleoni sündis Bergamo lähedal Solza asulas, mis oli tollal osa Milano hertsogiriigist. Bergamos valmistas ta ka ette oma suurejoonelise matusekabeli Cappella Colleoni: seda pühamus, mille ta omastas peale seda kui kohalik vennaskond Consiglio della Misericordia keeldus seda talle andmast. Tema perekond oli suursugust päritolu, olles Viscontide poolt koos teiste gvelfidega linnast pagendatud. Bartolomeo isa Paolo vallutas kavaluste abil Trezzo lossi ja hoidis seda jõuga enda valduses kuni tema nõod ta mõrvasid (tõenäoliselt Milano hertsogi Filippo Maria Visconti käsul).

Karjääri algus muuda

Noor Colleoni teenis alguses vastselt Piacenza valitsejaks saanud Filippo d'Arcello kaaskonnas. Seejärel asus ta erinevate kondotjeeride teenistusse, teenides esialgu Apulia pärast võitleva Braccio da Montone ja seejärel Francesco Bussone da Carmagnola alluvuses. Peale seda kui viimane Veneetsias aastal 1432 hukati, läks Colleoni üle otse Veneetsia vabariigi teenistusse, alustades nii oma karjääri tähtsaimat ajajärku. Kuigi nimeliselt oli sealseks ülemjuhatajaks Gianfrancesco Gonzaga, oli tegelikult just Colleoni armee tõeline juht. Colleoni vallutas Veneetsiale milanolaste käest tagasi mitmeid linnu ja alasid ning kui Gonzaga vaenlaste poole üle läks, jätkas Colleoni veneetslaste teenimist Erasmo da Narni (tuntud ka kui Gattamelata) ja Francesco Sforza juhtimise all, võites lahinguid Brescias, Veronas ja Garda järvel.^[1]

Milano, vangistus ja tagasi Veneetsias muuda

Peale seda kui Milano ja Veneetsia vahel 1441. aastal rahu sõlmiti, läks Colleoni koos Sforzaga aastal 1443 üle Milano poolele. Kuigi alguses koheldi teda seal hästi, hakkasid Viscontid teda peagi kahtlustama ja panid ta Monzasse vangi. Sinna jäi Colleoni kuni hertsogi surmani aastal 1447.

Seejärel teenis Colleoni Milano uueks valitsejaks saanud Sforzat, kuid naasis aastal 1448 veneetslaste poolele; ent kuna teda ei valitud Veneetsias kindralkapteniks, läks ta peagi taas üle Sforza poolele. Kuna veneetslased ei saanud ilma temata hakkama, pakkusid nad Colleonile veelgi suuremaid tulusid ning motiveerisid sel moel teda tagasi tulema. Aastal 1455 nimetati Bartolomeo Colleoni Veneetsia vabariigi eluaegseks kindralkapteniks. Kuigi ajal, mil Veneetsia sõdasid ei pidanud, võitles ta aeg-ajalt ka isiklike eesmärkide nimel, jäi ta kuni surmani sõjaaegadel vabariigi käsutusse.^[1]

Colleoni residentsi asukohaks sai 1465 aastal ostetud ning seejärel järgnevatel aastatel taastatud Malpaga loss. Olgugi et ta vahetas sageli pooli, ei süüdistatud teda kunagi reetmises. Erinevalt paljudest teistest ei pannud ta aladel, mida ta oma käikudel läbis, toime rüüstamisi ja väljapressimisi. Kui ta ei võidelnud, pühendas ta oma aega nii heategevusele kui põllumajanduslikke uuenduste sisse viimisele oma tohututel veneetslastelt saadud maavaldustel.

Surm muuda

Bartolomeo Colleoni suri aastal 1475 Malpagas. Surres jättis ta suure summa Veneetsia vabariigile nende sõdadeks Ottomanide riigi vastu, kuid seda koos nõudmisega, et Veneetsia Püha Markuse väljakule püstitataks tema ratsamonument.

Kuju tegi valmis Andrea del Verrocchio ning selle valas peale tema surma pronksi Alessandro Leopardi. Ent kuna San Marco väljakule ei olnud monumentide püstitamine lubatud, paigutati see Scuola Grande di San Marco vennaskonnahoone ees asuvale ühele linna suurimale väljakule, Santi Giovanni e Paolo kiriku ette.^[1]

Itaalia ristleja "Bartolomeo Colleoni" muuda

Aastal 1930 lasi Itaalia kuninglik merevägi Regia Marina vette Condottieri-klassi ristleja "Bartolomeo Colleoni".

Viited muuda

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2
Luigi Villari. Colleoni, Bartolommeo. Köide 6, lk 687. Siin tsiteeritakse:
- G. M. Bonomi. "Il Castello di Cavernago e i conti Martinengo Colleoni" (Bergamo, 1884).
- Colleoni osalusega toimunud sõdade jaoks vt Samuele Romanin "Storia documentata di Venezia", kd IV (Veneetsia, 1855) jt Veneetsi ajalugu käsitlevaid teoseid.

Claudio Rendina. "I capitani di ventura". Newton Compton, Rooma, 1994.

Välislingid muuda

Lehekülg Itaalia ajaloo kronoloogia lehel (itaalia keeles)

[EB1911-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Luigi Villari. Colleoni, Bartolommeo. Köide 6, lk 687. Siin tsiteeritakse:
G. M. Bonomi. "Il Castello di Cavernago e i conti Martinengo Colleoni" (Bergamo, 1884).

Colleoni osalusega toimunud sõdade jaoks vt Samuele Romanin "Storia documentata di Venezia", kd IV (Veneetsia, 1855) jt Veneetsi ajalugu käsitlevaid teoseid.

[2] G. M. Bonomi. "Il Castello di Cavernago e i conti Martinengo Colleoni" (Bergamo, 1884).

[3] Colleoni osalusega toimunud sõdade jaoks vt Samuele Romanin "Storia documentata di Venezia", kd IV (Veneetsia, 1855) jt Veneetsi ajalugu käsitlevaid teoseid.

[1]