Kondotjeer (itaalia keeles condottiere) oli 14. sajandi keskpaiga kuni 16. sajandi Itaalias palgasõdurite väeosa juht. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast condotta 'leping', mille alusel kondotjeerid asusid oma linna või isanda teenistusse.

Esimesed Itaalia palgasõdurite armeed olid kokku pandud välismaalastest. Üks kõige varasemaid (1303) koosnes lõunas dünastiatevahelistes sõdades võidelnud katalaanidest.

14. sajandi lõpuks asusid paljud itaallased ise palgaarmeedes teenima ning peagi hakkasid kondotjeerid saavutama arvestatavat võimu. Kõige kaugemale jõudis kondotjeeridest Francesco I Sforza, kes sai 1450. aastal võimule Milanos.

Kuulsaid kondotjeere

muuda