Garda järv

Garda järv (itaalia Lago di Garda) on järv Itaalias Alpide lõunajalamil, Itaalia suurim järv.

Garda pindala on 370 km², maht 49 km³. Järve suurim sügavus on 346 m ja keskmine sügavus 132 m. Järve kõrgus merepinnast on 65 m. Valgla pindala on 2350 km² ja soolsus 0‰. Järve maht on 50,4 km³ ja vesi vahetub järves keskmiselt 26,8 aastaga.

Järves on viis suurt saart: Garda, San Biagio, dell'Olivo, Sogno ja Trimelone saar, kõik idakalda põhjaosas. Garda saar on kõige suurem. Lisaks on järves arvukalt väikseid saari.

Järve põhjaosa on kitsas ja sügav, mägedest ümbritsetud. Lõunaosa asub Lombardia madalikul ja on laiem. Selline kuju on tüüpiline moreenorgudele.

Järv moodustus enam kui 10 000 aastat tagasi Alpi liustike taandumisel globaalse kliimasoojenemise tagajärjel. Liustiku tegevuse jäljed on tänapäeval silmnähtavad. Tol ajal asus järve tänapäevane kallas 270 meetrit allpool merepinda.

Järve voolab sisse Sarca jõgi ja välja Mincio jõgi.

Järv on laevatatav ja kalarikas.

Garda veed puudutavad kolme maakonna kaldaid: edelakallas kuni Limone del Gardani on Lombardias, põhjaosa Trentino-Alto Adiges ja kagukallas kuni Peschierani kuulub Veneto maakonna alla. Suurimad linnad Garda kaldal on Desenzano del Garda, Riva del Garda ja Salò.

Järves asuvat Sirmione poolsaart ühendab järve lõunakaldaga kitsas maakael. Sirmionel on 13. sajandist pärineva Scaligeri kastelli jäänused. Antiikajal asusid Sirmiones (tollal Sirmio nime all) ülikute villad. Praeguse küla põhjaosas asuvad niinimetatud Catulluse grotid on rooma termide jäänused. Tänapäeval asuvad Sirmiones Vergiliuse ja Catulluse spaa. Poolsaare tipus olevaid väävli allikaid kasutatakse ravi otstarbel.

Soodsa kliima ja kauni maastiku tõttu on Garda ümbrus, eriti selle mägine läänekallas (niinimetatud Brescia Riviera), turismi- ja kuurortpiirkond. Talved on seal pehmed, suvekuumus tänu tuultele mõõdukas. Tuuled on Garda järvest teinud ka purjetajate paradiisi. Turism sai seal alguse 20. sajandil, sest alles siis valmisid järveäärsed teed.

Järve looderannikul asuv Limone küla sai tuntuks 1979, kui külaelanike verest avastati apolipoproteiin A-1 MILANO. See proteiin viib arteritest rasva kiiresti maksa, kus see siis lagundatakse. See annab külaelanikele erakordse pikaealisuse ja tosinajagu neist on üle saja aasta vanad.

Ajalugu muuda

Antiikajal kirjutasid poeedid (sh Catullus) Garda järvest kui tuulte poolt elavdatud pehme kliimaga kasutoovast järvest (Lacus benacus). Tänu piirkonna kliima subtroopilistele omadustele tuntigi järve Rooma keisririigis nimega Benacus.

Aastal 268 või 269 peeti järve kallastel Benacuse järve lahing, milles Rooma väed alistasid riiki tunginud alemannid.

Garda järv kunstiteostes muuda

Garda järve on näha filmis "007: veidi lohutust", kui James Bond põgeneb Aston Martin DBSiga kahe Alfa Romeo eest.

Välislingid muuda

Garda Informa turismileheküljed (inglise, itaalia ja saksa keeles)
Garda järve turismisait (saksa keeles)
Ilm Garda järvel (saksa keeles)
Garda järve pildialbum (saksa keeles)
Garda järve veebikaamerad (inglise keeles)