Bar-vorm

Philipp Nicolai koraali "Wachet auf..." esmatrükk 1599. aasta koraaliraamatus "Frewdenspiegel deß ewigen Lebens". Kaks esimest värssi on sama viisiga (kahed sõnad nootide all), neile järgneb kolmas palju pikem, mille viis on erinev.

Bar-vorm on muusikas struktuurimuster AAB, esimese värsi või värsipaari ja meloodiaosa kordamine, millele järgneb muusikaliselt erinev lõpetav fraas. See on tavaline vorm kantsoonis[1], eriti saksa muusikas[2].

VormRedigeeri

Bar-vormis korratakse esimest värssi või värsipaari ja meloodiaosa (ladina keeles pes, saksa keeles Stollen, mõlemad koos Aufgesang) ja neile järgneb kolmas lõpetav erineva meloodiaga fraas (ladina keeles cauda, saksa keeles Abgesang). B-osa võib olla A-osadest märgatavalt erineva pikkusega. Bar-vormil esineb peale tüüpilise kuju ka mõningaid variante.

  • AAB on tüüpiline bar-vorm
  • ABB on pööratud bar-vorm
  • AABA on repriisiga bar-vorm

Näiteks minnesinger Neidhart von Reuentali laul "Meie, dîn liehter schîn" on bar-vormis, sest kahe esimese lause või salmi riimiskeem ja muusika kordub ja kolmanda oma on täiesti erinev[3]:

Meie, dîn liehter schîn
und diu kleinen vogelîn
bringent vröuden vollen schrîn
daz si willekomen sîn
ich bin an den vröuden mîn
mit der werlde kranc.
Alle tage ist mîn klage,
von der ich daz beste sage
unde ir holdez herze trage,
daz ich der niht wol behage
von der schulden ich verzage
daz mir nie gelanc.
Also noch genuogen an ir
dienest ist gelungen
die nach guoter wibe lone
hoveschlichen rungen,
nu han ich beidiu umbesunst
gedienet unde gesungen.

AjaloostRedigeeri

Bar-vormi põhimõte on äratuntav juba Vana-Kreeka oodis, milles on strophe, antistrophe ja epode, viimane neist lõpetav fraas. Gregooriuse laulus on bar-vorm äratuntav Alleluia'de melismides ja lõpu-jubilus'tes. Samuti esineb see mõnedes hümnitekstides, näiteks "Iste confessor"[4].

Ka keskaegses ilmalikus muusikas, just trubaduuride ja truvääride lauludes ning saksa minnesingerite laululoomingus oli bar-vorm väga levinud. Minnesingerite kunsti varal kujunenud linlikus Meistersangi traditsioonis kasutati vanu tekste ja bar-vormi edasi ja see avaldas oma mõju ka hilisemale saksa muusikale, näiteks 15. ja 16. sajandi mitmehäälsetesse lauludesse ja seda leiab kirikukoraalide tekstides, näiteks "Wachet auf, ruft uns die Stimme" (Ärgake, nii vahid hüüdvad), repriisiga bar-vormis on "Es ist ein Ros entsprungen" (Üks roosike on tõusnud)[5].

Väljend pärineb Meistersingerite rangelt piiritlevast erialasõnavarast, kus see tähendas üht vähemalt kolmesalmilist meisterlikult reeglite järgi komponeeritud laulu (Meistersang)[6]. Tänapäevase tähenduse omandas sõna 19. sajandil, kui Richard Wagner kasutas oma ooperites "Tannhäuser" ja "Nürnbergi meisterlauljad" seda mitte terve laulu, vaid laulu ühe salmi kohta käivana[7]. Selles tähenduses on bar-vorm kasutusel tänapäevani.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri