Balti landesraat
Balti landesraat (ka Balti maakogu, Baltimaade Ühendatud Maanõukogu, saksa keeles Der Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) oli Liivimaa maapäeva otsusel 22. märtsist 1918 ja Eestimaa maapäeva otsusel 28. märtsist 1918 12. aprillil 1918 moodustatud seisuslik esinduskogu, kuhu kuulusid kõigi elanikkonna kihtide ja rahvusrühmade esindajad. Samas ei olnud maanõukogu liikmete arv proportsioonis nende esindatavate gruppide arvulise suurusega. Esmakordselt kuulus Baltimaade esinduskogusse Petserimaa esindaja.
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Tüüp | esinduskogu |
| Peakorter | Riia |
| Tegevuspiirkond | Eestimaa ja Liivimaa |
| Emaorganisatsioon | Balti regendinõukogu, parun Adolf Pilar von Pilchau |
Maanõukogusse kuulusid:
- Liivimaa rüütelkonna, mõisnike, vallavanemate, vaimulikkonna ja linnade (välja arvatud Riia) esindajad;
- Saaremaa rüütelkonna, mõisnike, vallavanemate, Kuressaare ja vaimulike esindajad;
- Tartu ülikooli professorite esindaja;
- Petserimaa esindaja;
- Riia linna esindajad (linnavolinikud, Börsikomitee esindaja, tööstuse esindaja, Polütehnikumi haldusnõukogu esindaja ja vaimulikkonna esindaja);
- Eestimaa rüütelkonna, mõisnike, vallavanemate, vaimulike ja linnade esindajad.
Maanõukogu töökeelteks oli saksa, eesti ja läti keel.
Maanõukogu saatis 12. aprillil 1918 telegrammi teel palve Saksa keisrile ja Preisi kuningale, ühendamaks Baltimaad Saksa riigiga personaaluniooni kujul, ning valis delegatsiooni temale maanõukogu otsuste esitamiseks. Delegatsiooni juhiks valiti Eduard Dellingshausen[1].
8. novembril 1918 valis maanõukogu Balti regendinõukogu eesotsas Adolf Pilar von Pilchauga[2].