Austerservik
Austerservik (Pleurotus ostreatus) on servikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv seen.
| Austerservik | |
|---|---|
 Austerservik Pleurotus ostreatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
| Klass |
Agaricomycetes |
| Selts |
Šampinjonilaadsed Agaricales |
| Sugukond |
Servikulised Pleurotaceae |
| Perekond |
Servik Pleurotus |
| Liik |
Austerservik |
| Binaarne nimetus | |
|
Pleurotus ostreatus (Jacq. ex Fr.) P.Kumm. (1871) | |
Kasvukoht muuda
Austerservikud on austrikarbikujulise viljakehaga, serviti puutüve külge kinnituvad seened, mis kasvavad parasniisketes metsades üle maailma, enamasti langenud puudel. Austerservik vajab viljumiseks madalat temperatuuri ja seepärast ilmub ta lehtpuudele hilissügisel ning püsib tugevate külmade saabumiseni, soojadel talvedel võib ta viljuda kuni kevadeni.[1] Tavalisem on ta parkides ja aedades, harvemini kasvab metsas.[1]
Kirjeldus muuda
Seenekübar on hallikas-, oliiv- kuni violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas, kleepuv, keeljas, väga lihakas ja kuni 15 cm suur.[2] Eoslehed valkjad, hallikad, kollakad või kahvatuvioletjad, jalale laskuvad.[2] Eoslehekesed on noorena valged, vanemana helepruunid.[1] Eoslehekestelt suurel arvul vabanevad eosed moodustavad tihti kübaratele valge eospulbrikihi.[1] Jalg on valge või hallikas, üleni viltjaskarvane, külgmine, mõnikord peaaegu puudub.[2]
Viljaliha on hele, tugev ja meeldiva seenele iseloomuliku huumuse moodi lõhnaga.[3]
Austerservik on üks vähestest teadaolevatest seentest, kes toitub ka puidus elavatest selgrootutest.[4] Seen suudab mütseeli abil lõksu püüda ja seedida ümarusse.[4] Sel viisil hangib seen lämmastikku.[4]
Toitained muuda
Austerservik sisaldab aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente.[5] Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g.[5] Austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks sisaldavad seened polüsahhariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist.[5]
Kasvatamine muuda
Austerservikute kasvatamine Euroopas sai alguse Saksamaal, kus seentega läbi kasvanud, pehmenenud ning vitamiinidega rikastatud põhku kasutati söödalisandina.[5] Selgus, et põhupallidel kasvavad seened on väga maitsvad ka inimtoiduna.[5] Nüüd kasvatatakse austerservikuid lehtpuupakkudel ja -kändudel metsas ja koduaias.[5] Seenekasvandustes kultiveeritakse neid aga saepurust või teraviljapõhust toitepinnasel.[5]
Kasutamine muuda
Austerserviku viljakehad kupatamist ei vaja, eriti maitsvad on praetult. Võib kasutada kastmetes, omletis jne. Sobivad ka marineerida ja soolata. Jalad on seenel lühikesed, kuid puisevõitu. Neid on soovitatav kuivatada ning jahvatada seenepulbriks, mida kasutada suppide ja kastmete valmistamiseks.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 AUSTERSERVIK Pleurotus ostreatus
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusturismi korralduse õpilaste õpiobjekt Seened". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2013. Vaadatud 20. detsembril 2012.
- ↑ 3,0 3,1 "Austerservik". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. august 2009. Vaadatud 20. detsembril 2012.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Kuidas saab kasvatada austerservikuid kodus?[alaline kõdulink]
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 "Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus. Austerservik". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 20. detsembril 2012.
Välislingid muuda
- Austerservik andmebaasis eElurikkus
