Saepuru on puidu eeltöötlemisel, mõõtulõikamisel, saagimisel, freesimisel, treimisel tekkiv puru, mis on jämedam kui puidutolm.

Käsisaega saagimisel tekkinud saepuru

KasutamineRedigeeri

  • Aianduses on saepuru väga sobiv pinnakate maasikate kasvatamisel. Kõikide puuliikide saepuru selleks siiski ei sobi, sest mõned on mürgised, näiteks pähklipuu. Talvel võib saepuru kasutada taimede külmakaitseks ning suvel jääb see väetiseks, kuna kõduneb ära. Sobib ka komposti tegemiseks koos taimejäänustega.
  • Karjakasvatuses kasutatakse saepuru loomadele allapanuks. Kõiki puuliike pole soovitatav selleks siiski kasutada. Näiteks pähklipuu saepuru kahjustab hobuste kapjade tugevust ja põhjustab isegi allergiat.[1]
  • Garaažides kasutatakse saepuru betoonpõrandatelt mootoriõli koristamiseks.
  • Ehitusmaterjalide tööstuses kasutatakse saepuru saepuruplaatide tootmisel.
  • Kalatööstuses kasutatakse saepuru kalasuitsutamisel. Saepurule tuleks lisada natuke suhkrut, mis annab kaladele ilusa kuldse värvi.[2]
  • Majade kütmisel kasutatakse saepurubriketti. See on kokkupressitud lehtpuusaepuru, milles pole kasutatud mingeid mürkaineid – briketti hoiab koos taimedes sisalduv looduslik liimaine ligniin.[3]

KeskkonnamõjudRedigeeri

Suuremates kogustes niiskes ja märjas seisvas saepurus tekkiva lagunemise oksüdeerumise ja muude selliste protsessidega tekib saepurus keskkonda reostavaid aineid-ühendeid.

ViitedRedigeeri