August Tõnurist

August Tõnurist (ka August Tenorist; 22. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1869 Mäetaguse vald, Jõhvi kihelkond, Virumaa7. märts 1943 Paide) oli eesti kooliõpetaja, kirjanik ja kodu-uurija.[1]

Ta sündis vabadiku-käsitöölise peres. Ta õppis Iisaku kihelkonnakoolis ja Narva Linnakoolis, kust sai ka kooliõpetaja kutse.

1886/1887. õppeaastal töötas ta Võrnu koolis abiõpetajana. Aastatel 18871890 töötas ta õpetajana Uus-Sõtke koolis. Aastatel 18901896 töötas ta õpetajana Vasavere koolis.[2]

Kolis seejärel Narva ning töötas õpetajana Narva Peetri kiriku koolis, inspektorina Narva kommertsgümnaasiumis, olles samal ajal ka Narva rahvaülikooli inspektor. Aastail 1921–1936 oli ta Narva 6. algkooli juhataja.[3]

Looming muuda

Tema sulest on pärit raamatud: novellikogu "Kriipsud", "Kui loodeti" (1909), jutustas "Patuoinas" (1914), "Valgus ja varjud" (1923), "Novelle ja miniatüüre" (1933), "Rüütel Karupea" (1934), "Suvemotiive" (1934), ajalooteosed "Narva" (1912),"Lühike Narva ajalugu" (1921) ning "Narva lossid ja muinasjutud" (1925), "Sõjapõgeneja päevik" (1924), "Narva vanad mälestused" (1925), "Vana koolmeister jutustab" (1935), "Endised" (1936) ja "Narva tules" (1938).[3]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esyveb/esy03veb.htm[alaline kõdulink]
  2. "VE: Tõnurist (Tenorist), August – kodu-uurija ja jutukirjanik". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 29. mail 2011.
  3. 3,0 3,1 "August Tõnurist †". Põhja Kodu nr 27, 9. märts 1943. Lk 4

Välislingid muuda