Astrid Reinla

Astrid Reinla (aastast 1971 kodanikunimi Astrid Kabur; 1. märts 1948 Tallinn – 1. jaanuar 1995 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Astrid Reinla 1993. aastal

Elulugu

Ta sündis kirjandusteadlase Oskar Kuninga peres. Tema õde on maletaja ja ajakirjanik Merike Rõtova.

Aastatel 1955–1961 õppis Tallinna 29. Keskkoolis, 1961–1966 Tallinna 7. Keskkoolis. Aastail 1969–1974 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas eesti filoloogia erialal.

Aastatel 1966–1969 töötas Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus (nüüd Eesti Rahvusraamatukogu) bibliograafina. 1974–1976 oli kirjastuse Eesti Raamat korrektor, 1976–1979 ajakirja Horisont keeletoimetaja.

Aastast 1979 oli ta vabakutseline kirjanik, aastast 1990 kuulus ta Eesti Kirjanike Liitu.

Astrid Reinla oli abielus eesti kirjaniku Boris Kaburiga.

Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Looming

Astrid Reinla kirjutas ka artikleid ja teinud kriitikutööd. Ta oli telesarja "Õnne 13" idee autor ja esimene stsenarist (pärast teda on sarja stsenaristiks olnud Kati Murutar, Teet Kallas, Urmas Lennuk ja Andra Teede).

Novellikogud

• 1982 "Inimestega"
• 1987 "Plekk-katus"

Lasteraamatud

• 1985 "Teofrastus"
• 1988 "Pätu"
• 1989 "Miikael"
• 1994 "Lumeelevant. Krooksjalad"

• 1992 värsikogu "Pätu laulud"

Näidendid

• 1986 "Koduabiline"
• 1987 "Naeris naeris"

Tõlkeid

• 1978 A. Balabuhha jutukogu "Eelkäijad"
• 1995 Helen Kelleri romaan "Minu elu lugu"

Muud

• 1982 luulekogu "Lihtminevik"
• 1994 vestekogumik "Kodanik on loll"

Tunnustus

• 1995 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Õnne 13", postuumselt)