Arutelu:Tallinna linnamüür

Kuna viimaseid tugevdas veel umbes 10 mitmesugust eeskaitsetorni ja müürikompleksi, siis ulatus Tallinna all-linna kaitsetornide koguarv umbes 45-ni, müüride üldpikkus koos eesväravate ja linnamüür dubleeritud kriitilistes lõikudes lisamüüridega ehk parhammüüridega, kogupikkusega ligi 3 kilomeetrit. - See lause ei tähenda enam midagi.--WooteleF 28. august 2009, kell 08:59 (UTC)

Millistest allikates pärinevad viimased lisandused?--WooteleF 28. august 2009, kell 09:00 (UTC)

Õppematerjalid Internetis, http://konspekt.transinf.com/referaadid/tallinna_ajalugu.php, vastavalt oskusetele muudetud ja olemasolevatele andmetele täiendatud ja parandatud, kuid kuna oskused pildimaterjali lisamise osas on puudulikud, vajaks selle Tallinna uhkuseks oleva vaatamisvääärsuse kajastamisel oskusabi...--Nosser 28. august 2009, kell 09:35 (UTC)

Näiteks see lõik mis algab "Kuigi väliselt paistab Tallinna linnamüür silma"... on ju endiselt kopipeist. Tegid küll mitmest lausest ühe, aga sõnastus on ikka täpselt sama.

Vrdl:

• Kuigi väliselt paistab Tallinna linnamüür silma võrdlemisi ühetaolise arhitektuuriga, pole see nii olnud aga tema kujunemisloos - paljusid torne ja müürilõike on sajandite vältel korduvalt ümber ehitatud ning nii mõnigi neist varjab endas viis ning enamgi ehitusjärku.

ja

• Kuigi väliselt paistab Tallinna linnamüür silma võrdlemisi ühetaolise arhitektuuriga, pole see alati nii olnud. Paljusid torne ja müürilõike on sajandite vältel korduvalt ümber ehitatud ning nii mõnigi neist varjab endas viis ning enamgi ehitusjärku.

--WooteleF 28. august 2009, kell 10:24 (UTC)

• Kummaline maja Pikkjalal. Päevaleht, 12. märts 1940, nr. 69, lk. 6. (Maja üks sein on Tallinna linnamüür; kohtuotsus selle omandiõiguse kohta.) --Improvisaator 11. september 2009, kell 14:57 (UTC)

---

Alajaotus "Linnamüür" on loetamatu. Andres 11. juuni 2010, kell 23:38 (EEST)

Mul mitte. Aga ilmselt tuleneb see sellest tulpadesse jagamisest.--WooteleF 11. juuni 2010, kell 23:52 (EEST)

Just. Kujundus peaks võimalikult lihtne olema, et see oleks kõigile loetav. Andres 12. juuni 2010, kell 00:12 (EEST)

Tavalise loendina jääks see jällegi kole pikaks. Võibolla oskab keegi seda paremini tulpadesse jagada.--WooteleF 12. juuni 2010, kell 15:04 (EEST)

Palun ip numbri kaks viimast muudatust tagasi pöörata. --Numbriga kärumees 4. mai 2011, kell 17:00 (EEST)

Selliseid asju on Sul endal võimalik teha. Tuleb lihtsalt uuesti salvestada viimane hea versioon. Andres 5. mai 2011, kell 15:50 (EEST)

Ei olnud Sambori kuninganna, ikka Taani kuninganna oli. --193.40.12.198 23. mai 2011, kell 11:40 (EEST)

---

Kas Tallinna kaitserajatistele - myyr, tornid, bastionid, käigud - võiks teha mingi malli, kus nad kõik kenasti rivis oleks? Meil on õnneks nii suurepärane systeem, mis on yhekordse ringina ymber vanalinna, igast tornist on mõni torn vasemal ja paremal, bastionidega on peaaegu samamoodi. Näeks mõnus välja ja on täiesti läbitöötatav infokogus. --Oop 9. august 2011, kell 17:02 (EEST)

Mulle sellised mallid meeldivad.--WooteleF 10. august 2011, kell 02:52 (EEST)

---

Misasi on "suurte kaarniidega müür"? --Oop 11. august 2011, kell 08:44 (EEST)

Vahest "karniisidega"?--WooteleF 11. august 2011, kell 13:23 (EEST)

Kaarniššidega. Gooti kaarte kujulised nišid müüri siseküljel materjali kokkuhoidmiseks. --Numbriga kärumees 11. august 2011, kell 14:00 (EEST)

Jälle targem.--WooteleF 11. august 2011, kell 14:04 (EEST)

---

ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni - ma ei saa sellest aru.--WooteleF 11. august 2011, kell 14:32 (EEST)

Taolisi kaitserajatisi oli tollal vaja Toompea ja all-linna kaitsmiseks maarahva vastu, kes korraldasid suurima edutu piiramise Jüriöö ülestõusu ajal 1343. aastal.

See lõik hakkas mulle juba varem silma. Võiks vabalt üldse välja visata. Enamust Tallinna (nagu ka teiste keskaegsete linnade) piiramisi ei korraldanud maarahvas. --Numbriga kärumees 11. august 2011, kell 14:34 (EEST)

Nõus.--WooteleF 11. august 2011, kell 14:35 (EEST)

Kogu see tekst vajab tõsist korrastamist ja struktureerimist. Jutt kulgeks justkui kronoloogiliselt, ent 16. sajandi all on 15. sajandi daatumid ja 18. sajandi pealkirja all räägitakse 1918. aastast. Kord on teksti liigendus kronoloogiline, siis jälle arhitektuuriline ning vahepeal on tekstis pildiilu pärast pikad tyhimikud. --Oop 11. august 2011, kell 15:43 (EEST)

Oop, kas siin oli mingi redigeerimiskonflikt? Igatahes on vana ja vigane jutt nüüd artiklis tagasi.--WooteleF 11. august 2011, kell 15:48 (EEST)

Mingi jama oli kyll. Pyydsin yhest versioonist kõik teise tõsta, v.a vead - näiteks "Eestimaa emand" on toortõlge ladina keelest, mitte ametipost. Mis puudu jäi? --Oop 12. august 2011, kell 10:09 (EEST)

Võrdlen meie redaktsioonide erinevusi. "Myyr" vs "linnamyyr" on sõnakordus; 1265. aastal ei olnud Margrete enam kuninganna; "emand", nagu yteldud, on ilus pöördumine, aga mitte ametikoht (viidatud artiklis on otsesõnu "asevalitseja"); "meistrite poolt" on mõttetu kantseliit; Zobeli järel on Margretest saanud isegi mitte Margaret, vaid Margarete; "teostati ... ümberehitustööd" on jälle kantseliit jne. Tagasi on kohmakad lauselohed, ca kursiiv on maha võetud jne. Tõsi, mõned vead on samuti ära õiendatud (linkisin hajameelselt "kaarniššid" mitmuses), ent yldiselt on vigu ikkagi märksa rohkem, nii keelelisi kui ka sisulisi. Nii ei saa redigeerimiskonflikte lahendada. --Oop 12. august 2011, kell 10:17 (EEST)

Ma püüdsin võimalikult palju sinu tehtud muudatusi alles jätta. Need, mida ma headeks lahendusteks ei pidanud, jätsin välja. Sisulisi vigu on kindlasti vähem, eriti artikli lõpuosas. Margrete ei olnud tõenäoliselt asevalitseja, vt. Arutelu:Margrete Sambor. Margarete ja Margareti asi on typo.--WooteleF 12. august 2011, kell 12:24 (EEST)

Margaretha Sambiria, ... A. 1266 annetab Eerik oma emale Eestimaa (terras Estoniae et Vironiae) kõigi kuningale kuulunud õigustega. Selle järgi nimetab M. end ka Eesti valitsejannaks (domina Estoniae, en vrouve to Estlande). Oma valitsusajal on M. andnud palju soodustusi Tallinna linnale, Eestimaa vaimulikele ja kloostreile, nagu temast säilinud ürikud tõendavad. ... Eesti Biograafiline Leksikon, K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929, lk. 289.

Ilmselt on läänistamiskirja originaaltekst avaldatud Urkundenbuchis. --Numbriga kärumees 15. august 2011, kell 15:14 (EEST)

---

Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega, ühteni neist ei ole kahjuks säilinud, kuid parim näide seda liiki tornidest saab Pika Jala väravatorni näitel, mis ehitati 1380. aastal. - kas Pika Jala väravatorn ei ole siis üks neist?--WooteleF 11. august 2011, kell 16:25 (EEST)

---

Miks osa pilte välja võeti? Andres (arutelu) 16. aprill 2012, kell 00:44 (EEST)

---

Minu meelest on aadressides midagi viga: Nunnatorn peaks olema hoopis Väike-Kloostri 1, Saunatorni aadress peaks loogiliselt olema Gümnaasiumi tänava järgi, Saunataguse torni aadressiks Nunne 5 ei ole kohe kindlasti.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. jaanuar 2014, kell 16:18 (EET)

---

Üks fakt tabloidlehest: "Loomulikuna kuulusid julgeolekumeetmete hulka keeld müürivallil tuld teha või sealt kive võtta või küttepuid hoida. Vastupidi – müüre tuli tugevdada ja selleks oli laevaomanikele ette kirjutatud, et nad sadamasse jõudes peavad oma alusel ballastiks olnud kivid müürivalli heitma." (Tõnis Erilaid. Kuidas raad linna julgeoleku eest hoolitses. Õhtuleht, 14.01.2015, lk 19; lugu on 1414. aastast pärit Tallinna rae alamsaksakeelsest korraldusest.) Ehk saab sama jutu kunagi mõne teise allika põhjal siia artiklisse kirjutada. -- Ohpuu (arutelu) 14. jaanuar 2015, kell 10:40 (EET)

Ohtulehe asemel võksid Urkundenbuchi lugeda.

hea meelega loeksin Urkundenbuchi, kuid selle lugemine ei kuulu praegu mu tööylesannete hulka. Õhtulehe lugemine teinekord kuulub. igatahes aitäh soovituse eest, lisan Urkundenbuchi allikate nimekirja, mida lugeda võiksin. kas see on juba digiteeritud ja veebis kättesaadav? kus? ma juba õhtuti ja nädalavahetuseti loen teinekord parima heameelega Henriku Liivimaa kroonika ladinakeelset teksti. -- Ohpuu (arutelu) 16. jaanuar 2015, kell 20:01 (EET)