Ava peamenüü

Kas seda ülestõusu tänapäeval kutsutakse nii? See "töörahva ülestõus" on kuidagi natuke "nõukogudeaegne" nimi.--WooteleF 26. veebruar 2009, kell 09:11 (UTC)

Pean nõustuma. Ja kes on esimeses lauses mainitud "valged"? See artikkel tuleb põhjalikult ümber kirjutada. --Improvisaator 26. veebruar 2009, kell 11:00 (UTC)
Nagu ma aru saan on "valge vägi" Eesti armee. See artikkel on kirjutatud ilmselt mingi "punase" teose põhjal.--WooteleF 26. veebruar 2009, kell 11:16 (UTC)

Kui isikute nimi pole teada, siis ei või neid linkida. Nt. K. Tammel ja riigimetsavaht Vaher.--WooteleF 26. veebruar 2009, kell 09:12 (UTC)

Esimene lause peab olema definitsioon.--WooteleF 27. veebruar 2009, kell 11:01 (UTC)

Alustuseks tuleks mõista, et "Saaremaa töörahva mäss 1919. aastal" (1954) ei kindlasti mitte ajalooallikas – mitte ainult sellepärast, et selle autoriks oli Eesti NSV välisministeeriumi juhtivpropagandist, vaid juba seepärast, et antud teemat käsitlev teos siin maal 1954. aastal ilmuda sai. Ma soovitan aritkli sisu parema puudumisel lühikese Vikerraadio saatel põhineva kokkuvõttega asendada, seniks kuni keegi rohkemate allikatega seda täiendab.--27. veebruar 2009, kell 13:18 EET
Faktid ja kuupäevad võib ilmselt säilitada. Artikli tooni ja vaatepunkti tuleks muuta. Mina ei tunne kahjuks teemat piisavalt hästi, et asjaga tegelda.--WooteleF 27. veebruar 2009, kell 11:26 (UTC)

Pärastine piiskop Hugo Bernhard Rahamägi võttis isiklikult osa sellest omakohtust.[1] Tõstsin välja usaldusväärsema allika leidmiseni. --Metsavend 27. veebruar 2009, kell 18:07 (UTC)


Mis siin on vaidlustatud ja mille alusel? Andres 7. märts 2009, kell 20:17 (UTC)

See on endiselt selgusetu. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 10:20 (EET)

ülemaks määrati "Lembit" komandör

Nii ei saa ju öelda. Tuleb kas nime käänata või lisada liigisõna. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 10:20 (EET)

Saarlased peaks asendama sõnaga "mässulised". Praegu jääb mulje, et tegu oli mingi kõiki saarlasi ühendanud saarlaste väega, mis esindas saarlasi. Need olid punased mässulised. Artikkel on pehmelt öeldes soovmõtlemine, mingi "saarlaste asja" leiutamine.--90.191.134.124 10. jaanuar 2017, kell 10:31 (EET)


"Mäss" asendati "ülestõusuga", tuues põhjenduseks, et see oli siiski ülestõus. Mina saan asjast nii aru, et mäss ja ülestõus on sama asi, aga "ülestõus" ei ole neutraalne väljend. Andres (arutelu) 21. august 2017, kell 09:10 (EEST)

Sellega on huvitav asi, et ühed autorid ütlevad, et see pole mingi mäss, vaid ülestõus, teised et see pole mingi ülestõus, vaid mäss, aga keegi ei seleta, mida kumbki sõna tähendama peaks :D Konteksti järgi on mul mulje jäänud, et mässuks peetakse väiksemat ja hindajale mitte meeldivat vastuhakku, ülestõusuks suuremat ja hindajale meeldivat vastuhakku. --Minnekon (arutelu) 21. august 2017, kell 11:42 (EEST)
Mäss tundub olevat spontaanne, stiihiline vastuhakk, ülestõus seevastu pikalt ettevalmistatud, organiseeritud. Neutraalne pole minu arust kumbki sõna: mäss pisendab tähtsust, ülestõus suurendab. 2001:7D0:87CA:9180:310E:F447:A53F:2A0A 21. august 2017, kell 14:55 (EEST)
Kas mitte pole nii, et "mäss" tundub mitteneutraalsena peamiselt sellepärast, et sellega välditakse sõna "ülestõus" kasutamist? Igatahes "mäss" on neutraalsem, kui ta neutraalne pole.
Võib-olla lihtsalt sõna "mäss" tähendus on laiem või sellel on mitu tähendust, nii et ka suurt ja pikalt ettevalmistatud vastuhakku võib nimetada mässuks.
Pakun, et tuleks kasutada tänapäeva historiograafias levinumat nimetust. Kas peale Jüriöö üldse midagi veel ülestõusuks nimetatakse? Andres (arutelu) 21. august 2017, kell 19:33 (EEST)
Minu mulje on vastupidine - et "ülestõus" on neutraalsem ja sõna "mäss" kasutajad tahavad sellega sageli toimunut pisendada ja üleolevat suhtumist näidata. --Minnekon (arutelu) 21. august 2017, kell 22:53 (EEST)

Kui inimestel on nii erinevad arusaamad, siis on lootusetu asja sisuliselt otsustada. Andres (arutelu) 21. august 2017, kell 23:48 (EEST)

Artiklis 13. sajand Eestis on ette nähtud artiklipealkiri Saaremaa ülestõus (1269–1270). Andres (arutelu) 21. august 2017, kell 23:58 (EEST)

Eks neid 13. saj sündmusi, mida Saaremaa ülestõusuks võib kutsuda, on veelgi. --Minnekon (arutelu) 22. august 2017, kell 12:49 (EEST)

Miks mitte vastuhakk (vastuhakk; defiance, millele vastuhaku lehel viidatakse, on muidexyx "tülinorimine, põlgus; trots; trotsimine; väljakutse"; mitte mingil juhul "vastuhakk")
"vastuhakk" inglise keelde peaks olema: "[general]: resistance, opposition; (~ ülemusele) insubordination; (rahutus) unrest, trouble; (mäss) revolt; (sõjariistus) insurrection, rebellion; (rahvahulkade kohta) riot; (sõdurite, meremeeste kohta) mutiny; [EKI index]: vastuhakk insurgency; rebellion" —Pietadè (arutelu) 22. august 2017, kell 00:43 (EEST)

Ajaloolased ei räägi Saaremaa vastuhakust. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 02:58 (EEST)
Nõuka aja kirjandus ütleb reeglina "ülestõus". Ainus uue Eesti Vabariigi põhjalik käsitlus Piret Hiielt 2010. a "mäss" ja ta rõhutab seda, nt viidates tagasi nõukogude autorite seisukohtadele paneb järjekindlalt sõna "ülestõus" jutumärkidesse. Ehk siis tema jaoks on need selgelt erineva sisuga sõnad, kuigi ta ei selgita, mis nende tähendus võiks olla. Paar teist uuemat raamatut, mis mul käepärast on ja sündmusi mainivad, ütlevad ka "mäss". Seega võiks esimeseks valikuks jätta vast "mässu". --Minnekon (arutelu) 22. august 2017, kell 12:49 (EEST)
Lugedes nõuka aja kirjatöölt (TRÜ diplom) enda kohta välja "ajaloolane, üldajalugu", kordan siiski arvamust, et "vastuhakk" on neutraalsem; mäss/ülestõus kalduvad enam "õiglase sõja" maile, ja see ripub ära kirjutaja (sund?)kaldest/kallutatusest; kuidas teiskeelsed seda nimetavad? —Pietadè (arutelu) 22. august 2017, kell 16:41 (EEST)
Väga hea artikkel ja põhjalik. Täienduste tegemiseks peaks end teemaga põhjalikult kurssi viima. See annaks siin juba Eesti teemalise filmiseriaali stsenaariumi välja!:)(Marrx)

ViitedRedigeeri

  1. August Sunila, Saaremaa töörahva mäss 1919. aastal, 1954

Selle, mis tagasi pöörati, võiks arutelulehele panna. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 01:05 (EET)

Probleemid allikategaRedigeeri

Proovisin artikli kättesaadavate allikate põhjal nii korralikuks kirjutada kui oskasin, aga kuna teema kohta pole kõrgel tasemel ülevaateid avaldatud, siis jääb siinse sisu kvaliteet paratamatult küsitavaks. Sõjaeelses Eestis ei kirjutanud ajaloolased mässust pea midagi, ilmus peamiselt toimunuga seotud isikute mälestusi. Eriti Pätsu ajal oli ilmselt ka võimatu seda teemat neutraalset käsitleda. Nõukogude ajal avaldati mälestuste kõrval ka ülevaatlikke teoseid, aga kuna riigivõimul oli oma poliitiline seisukoht sündmuste tõlgendamise osas juba välja kujundatud, siis arvestades toonast režiimi pidid ka ajaloolased sellest lähtuma. 2010. aasta Piret Hiie ülevaateteos on toonilt natuke neutraalsem kui varasemad, aga selle teaduslik tase on nõrgavõitu (eks tegemist on ka magistritööga): enamasti esitatakse seal ilma allikakriitikata ja erilise sünteesita varasemate (ennekõike valitsusmeelsete) autorite seisukohti, tihti igasugu kahtlasi väiteid naiivselt ja ilma põhjendamata sõna-sõnalt korrates ning faktidena esitades. Ehk siis isegi mitte öeldes "A arvates oli X pätt", vaid lihtsalt "X oli pätt". Selline stiil toob ühtlasi kaasa tekstisisesed vastuolud ja segasevõitu sõnastuse. Sisult kõige teaduslikum ja neutraalsem mässu puudutav käsitlus on minu meelest hoopis tudeng Eimar Tärgil (2017), mis on aga vaid bakalaureusetöö ja vaatleb mässu üht spetsiifilist külge. Kõik see tähendab, et taolistest allikatest enam-vähem entsüklopeediakõlbuliku materjali väljaotsimises on vikipedisti subjektiivse hinnangu osa suur. Loodetavasti mõni ajaloolane viitsib teema ette võtta ja heal tasemel teadustöö selle kohta kirjutada. --Minnekon (arutelu) 1. november 2018, kell 21:21 (EET)

Infokasti riigi lippRedigeeri

Infokasti saab riigilipu lisada millegipärast ainult siis, kui riigi nimeks kirjutada "Eesti" (  Eesti). Kui kirjutada "Eesti Vabariik", siis lipu kujutist ei teki (  Eesti Vabariik). Kuidas teha nii, et ka teine variant töötaks? "Eesti" on mitmetähenduslik, eriti tolleaegses kontekstis, kus sellega saab tähistada ka Eesti Töörahva Kommuuni, Eestimaa kubermangu või eestlaste asuala. "Eesti Vabariik" oleks korrektsem ja selgem. --Minnekon (arutelu) 2. november 2018, kell 20:04 (EET)

Tegin korda, luues vastava ümbersuunamise Mall:Riik/Eesti Vabariik/lipp. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. november 2018, kell 20:14 (EET)
Nii lihtne oligi :) Tänud. --Minnekon (arutelu) 2. november 2018, kell 20:24 (EET)

Osa Vabadussõjast?Redigeeri

Kas Saaremaa mässu peetakse Eesti Vabadussõja osaks? Mul endal tekkis ka see küsimus. Sõjast rääkivad allikad tavaliselt seda mõistet ei defineeri, vaid kirjeldavad sündmusi, mistõttu on raske aru saada, milliseid neist sündmustest peetakse Vabadussõja osaks ja milliseid lihtsalt sõja ajal paralleelselt toimunuks. --Minnekon (arutelu) 10. jaanuar 2019, kell 18:10 (EET)

Kui seda allikat uskuda, siis ei ole. Välja arvatud juhul kui Saaremaa mässulised Nõukogude Venemaalt juhitud olid nagu mõned on uskunud, aga see paistab vähemuse seisukoht olema. --Minnekon (arutelu) 10. jaanuar 2019, kell 18:15 (EET)

Võtsin välja. Ma lähtusin tegelikult peamiselt sellest, et artikkel oli juba vastavas kategoorias. Muidugi kui arvestada lauseid nagu "mässu otseseks ajendiks sai valitsuse ebapopulaarne otsus sunniviisilise mobilisatsiooniga Saaremaa mehi värvata, et neid Nõukogude Venemaaga sõdivasse Eesti sõjaväkke saata", siis võiks minu meelest sõja osaks lugeda kyll, kuigi võibolla tuleb selline tõlgendamine viidatavatele autoritele jätta. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. jaanuar 2019, kell 18:21 (EET)
Minu meelest tuleks siiski osaks lugeda. 11. Eesti Entsüklopeedia (lk 299) ja Tarvel 2018 (lk 196) kirjeldavad seda vahetult koos sõjasündmustega, ning minu meelest on ka mässu ajend otseselt sõjaga seotud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. jaanuar 2019, kell 21:59 (EET)
Naase leheküljele "Saaremaa mäss".