Arutelu:Natsionalism

Minu meelest sisaldab artikkel palju ideoloogilisi hinnanguid, mis rikuvad neutraalsuse printsiipe. Jutt natsionalismi õigustatusest või mitteõigustatusest on üsna kahtlane. Üks asi on kirjeldada olemasolevaid hinnanguid, teine asi on fakti pähe esitada. Andres 11:39, 1 Jun 2005 (UTC)

---

Ideoloogia, mis väärtustab rahvuskultuuri ja -pärimust, nimetus on romantism, Eestis aga kasutatakse praktikas mõnikord selle kohta ekslikult nimetust "rahvuslus"

Mulle tundub, et miski siin ei klapi. Romantism oleks ikka nagu midagi enamat kui rahvuslus?

Muidugi ei klapi. Romantism tuleb siit välja jätta.

Tuleb aga arutada, kas me teema natsionalismi ja rahvusluse vahel vahet ja käsitleme neid eri artiklites. Andres 11. detsember 2005, kell 17.22 (UTC)

Jätsin selle lõigu välja, sest rahvuslus ei ole sama mis romantism. Andres 11. detsember 2005, kell 17.24 (UTC)

---

Õigustamine on filosoofias normaalne tegevus, see ei tähenda kuidagi kallutatust. Pigem on filosoofiliste teemade puhul isegi oluline välja tuua mõned peamised õigustavad argumendid ja nende vastuargumendid. Entsüklopeedia ei ole küll filosoofiline traktaat, aga suurte teemade puhul (nagu natsionalism on), eksisteerivad mõned märkimisväärsed tüüpargumendid ning tüüpprobleemid. Oudekki 22:52, 30. märts 2006

Üks asi on argumentide ja vastuargumentide neutraalne kirjeldamine, teine asi on hinnangute andmine, mis on õigustatud, mis mitte. Andres 30. märts 2006, kell 20.24 (UTC)

Paistab, et puudused, millest ülalpool rääkisin, on kõrvaldatud. Andres 30. märts 2006, kell 20.25 (UTC)

käsitab etnilist identiteeti inimeste ühistegevuse alusühikuna

minu meelest oleks siin õigem öelda "etnost", sest ega identiteet ju ei tegutse. Aga see "alusühik" on ebamäärase tähendusega. Kuidas on lood näiteks perekonnaga? Andres 31. märts 2006, kell 07.22 (UTC)

Identiteet tegutseb sama palju kui etnos. See mõiste ongi kasutusele võetud täiendama mõisteid "rahvus", "etnos" jne. - kuna need mõisted näiteks on raskesti rakendatavad immigrantidele ja nende järglastele. Teisest küljest, see on alles uus mõiste ning võib olla on tõesti hea seda siin vältida. Seda identiteediteooriat on siin artiklis vist üldse tsipa palju.--Oudekki 4. aprill 2006, kell 13.54 (UTC)

Võiks muidugi ka vältida, aga kui niisugune mõiste on olemas, siis sellest mööda minna ei saa. Sel juhul võiks olla siin link artiklile Etniline identiteet. Praegu ei saa aru, mis asi see on, ja seetõttu nähtavasti ei saa ka aru, kuidas ta tegutseb. Andres 4. aprill 2006, kell 14.08 (UTC)

Ühistegevus on tõesti ebamäärane. Võib olla oleks parem "avaliku elu korraldamise alusena". See välistab perekonna - aga mulle tundub, et on ikka veel tsipa segane. --Oudekki 4. aprill 2006, kell 13.54 (UTC)

Jah, ka nii on ikka veel segane. Andres 4. aprill 2006, kell 14.08 (UTC)

Lihtsaima seletuse kohaselt on "meie" ja "mitte-meie" vastandus inimpsüühika fundamentaalne omadus

See ei seleta, miks ühistegevuse alusühikuks peetakse etnost või rahvust (artiklis räägitakse millegipärast mõlemast läbisegi, nagu need oleksid sünonüümid). Andres 31. märts 2006, kell 07.33 (UTC)

suhteliselt hiline (19. sajandi) sotsiaalne konstruktsioon, millele eelnesid muud laadi ühtsuse ja identiteedi alused (seisus, piirkond, usk, valitseja vm).

See on esitatud teoreetilise alternatiivina, kuid "meie" ja "mitte-meie" vastandus kui inimpsüühika fundamentaalne omadus pole ju sellega vastuolus. Pealegi ei ole hilisus ja sotsiaalne konstrueeritus natsionalismi tekke seletused. Andres 31. märts 2006, kell 07.43 (UTC)

Natsionalism on erinevate rahvaste juures ja erinevatel ajalooperioodidel avaldunud erinevates vormides ning selle sõna suure poliitilise koormatuse tõttu võidakse natsinalismi all mõista erinevaid asju.

See on minu meelest liiga üldsõnaline. Sellisena ei ütle see suurt midagi. Jääb ka segaseks, mis on poliitiline koormatus. Andres 31. märts 2006, kell 07.46 (UTC)

Euroopa Liit, mis tähtsustab nimelt riigiülest ja regionaalset tasandit

Regioonil võib olla etniline alus, mistõttu võib olla tegemist just natsionalismi toetamisega. Andres 31. märts 2006, kell 07.51 (UTC)

kasutati süüdistust kodanlikus natsionalismis omariikluse pooldajate ning teiste poliitilises ebasoosingus isikute represseerimise ettekäändena

Seda tuleks täpsustada. Omariiklust pooldas valdav osa eesti rahvast. Kui keegi tegi seda avalikult, siis see oli juba konkreetne ränk kuritegu. Kodanlikus natsionalismis süüdistatuid võidi kohelda leebemalt. Näiteks Tuglast ei vangistatud ega küüditatud, kuid ta heideti Kirjanike Liidust välja. Tundub, et see süüdistus käis eeskätt tähtsate isikute kohta, kelle tööl oli ideoloogiline tähtsus või kellest olenes kaadri (personali) valik. Andres 31. märts 2006, kell 08.14 (UTC)

Ka iseseisvuse taastamise pooldajaid 1980.–90. aastatel süüdistasti nende vastaste poolt natsionalismis. Pärast Eesti taasiseseisvumist on mõned rahvusvähemuste esindajad süüdistanud kas Eesti riiki või rahvast või teatud poliitilisi jõude natsionalismis ning vähemuste rahvuslike huvide ebapiisavates teostusvõimalustes.

Rahvusriigi pooldajate nimetamine natsionalistideks on artikli alguse põhjal ju õige. Andres 31. märts 2006, kell 08.17 (UTC)

Tsitaat: Eesti keeles on levinud tava eristada rahvuslust ja natsionalismi

Selline määratlus ei selgita lahti konteksti. Samuti on artiklis liiga palju natsionalismile nõukogude ja vene propaganda poolt antud tähenduse vastast õigustamist. Natsionalismi kui millegi mittesoovitava vermis eesti keelde kommunistlik ideoloogia, pigem sellest lähtuv nõukogude propaganda ja tavakeelekasutus.

Lenin käsitleb natsionalismi tema algses tähenduses. Hilisem nõukogude propaganda/ideloogia andis terminile natsionalism kahjuliku, nõukogudevastase tähenduse (vrd kodanlik natsionalism). Nõukogude retoorikas ei ole natsionalism mitte šovinism vaid pigem kas nõukogude võimule, vene imperialistlikele taotlustele või vene šovinismile vastanduv rahvuslus/natsionalism.

Natsionalismi tähendust eesti keels mõjutab ka Eestis elavate venekeelsete šovinistliku ja/või impeeriumimeelse kallakuga inimeste kõnekasutus, kus natsionalism on kasutuses sama varjundiga, mis nõukogude fraseoloogias. Viimase aja kasutuses Venemaal samastub eestlase kohta tarvitatav sõna fašist üha enam sõnaga natsionalist. Seda olulisel määral tingituna ka terminite natsionalism ja natsionaalsotsialism samakõlalisusest.

Seega on suurim küsimus, et kas Wikipedia artiklis põlistada tegelikku, valet ja ideologiseeritud sõnakasutust või defineerida mõiste tema algses ja universaalses tähenduses, selgitades muuhulgas lahti ka ülaltoodud kontekst.

Natsionalismi peetakse ebasoovitavaks ka mitmetes lääne ideoloogiates. Andres 16. juuli 2006, kell 19.10 (UTC)

Antikommunist Karl Raimund Popper pidas natsionalismi koos muude kollektivismi vormidega "traibalismiks", mis on avatud ühiskonnale takistuseks.

Liberalism rõhutab eelkõige isikuvabadust ja õigust isiklikele

saavutustele. Idee järgi on sünnipärane rahvuslik kuuluvus sellele takistuseks. Samuti on isikul õigus vabalt valida elukohta, kuid natsionalismist tulenevad piirangud sellele. Muidugi on nii liberalism kui ka natsionalism laiad ja venivad mõisted, nii et see ei käi igasuguse liberalismi ja igasuguse natsionalismi kohta.

Peale selle, tundub, et Euroopa poliitilises praktikas tembeldavad

erinevate ideoloogiatega parteid kõik need parteid, millel on natsionalistlikke loosungeid (näiteks immigratsiooni piiramine), äärmusparempoolseteks ja populistideks. See näitab, et valitsevate parteide ideoloogia faktiliselt sisaldab natsionalismivastasust.

Andres 28. juuli 2006, kell 05.42 (UTC)

Popper oli üks tark mees, aga oma ajastule vastavalt hindas asju ajastupõhiselt. Olen kindel, et tänapäeval hindaks ta asju natuke teistmoodi. Popperi ajal oli nimelt maailm suurte riikide vahel ära jagatud, natsionalism langes ühte sellega, mida tänapäeval kutsutakse šovinismiks ja šovinism on tõepoolest üks halb asi. Kuna poliitikas on mõjuandvateks jõududeks ikka veel suurte impeeriumite õigusjärglased, on taolised seisukohad tänapäeva maailmas tegelikult igandid.-Melilac (arutelu) 14. jaanuar 2016, kell 10:17 (EET)Vasta

Minu meelest küll käis tema seisukoht igasuguse natsionalismi kohta. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2016, kell 19:10 (EET)Vasta

Viimane muudatus tundub olevat põhjalik, selgitused puuduvad. Sellepärast panen siia eelmise redaktsiooni:

Natsionalism ehk rahvuslus on ideoloogia, mis käsitab etnilist identiteeti inimeste ühistegevuse alusühikuna, ning sellel põhinev poliitiline praktika. See sisaldab endas väiteid, et rahvus (koos oma keelega) on riigi oluliseks legitimeerijaks ja et igal rahvusel on õigus moodustada omaette riik. Ideoloogia, mis väärtustab rahvuskultuuri ja -pärimust, nimetus on rahvusromantism, Eestis aga kasutatakse praktikas mõnikord selle kohta ekslikult nimetust "rahvuslus".

==Rahvuslus ja natsionalism== Eesti keeles on levinud tava eristada rahvuslust ja natsionalismi. Esimene tähistab pigem rahvuskultuuri ja rahvuslike traditsioonide kõrget väärtustamist, teist kasutatakse pigem sallimatu rahvusluse kohta, mille puhul on tegu oma etnose teistest paremaks pidamisega. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse niisuguse äärmusliku natsionalismi kohta mõistet šovinism.

==Ajalugu== Natsionalismi mõiste kujunemine on tihedalt seotud Johann Gottfried von Herderi tööde ning romantismiajastu ideedega. Mõjukaks poliitiliseks teguriks muutus see 18.–19. sajandil koos rahvusriigi (riik, mille eesmärk on tagada ühe rahvuse ja selle identiteedi järjepidev kestvus ning kindlustada territoorium, kus selle rahvuse keel, kultuur, traditsioonid ja väärtused oleksid domineerivad) idee kujunemisega.

==Kosmopolitism== Natsionalismi vastandiks on kosmopolitism, mis väärtustab kõigi inimeste riikideülest ühtekuuluvust ja maailmakodaniku ideed.

==Natsionalismi seletused== Natsionalismi püüavad seletada erinevad teooriad. Lihtsaima seletuse kohaselt on "meie" ja "mitte-meie" vastandus inimpsüühika fundamentaalne omadus. On ka teooriad, mille järgi nii natsionalism kui ka rahvused on suhteliselt hiline (19. sajandi) sotsiaalne konstruktsioon, millele eelnesid muud laadi ühtsuse ja identiteedi alused (seisus, piirkond, usk, valitseja vm).

==Sõna mitmetähenduslikkus== Natsionalism on erinevate rahvaste juures ja erinevatel ajalooperioodidel avaldunud erinevates vormides ning selle sõna suure poliitilise koormatuse tõttu võidakse natsionalismi all mõista erinevaid asju.

==Natsionalismi vastustamise põhjused== Paljurahvuselised suurriigid ning impeeriumid võivad vastustada natsionalismi kui oma riiklikku terviklikkust ohustavat jõudu. Kommunistlik ideoloogia suhtus natsionalismi negatiivselt ja tähtsustas inimeste identiteedi ja ühtekuuluvuse alusena sotsiaalseid klasse, kuid möönis teatud tingimustel rõhutud rahvuste natsionalismi kui vabaduspüüde allika häid jooni.

Negatiivset varju on natsionalismile heitnud selle roll konfliktide ja sõdade põhjustaja või võimaldajana, mitmete radikaalsete natsionalistlike liikumiste vägivaldsus ning eriti natsionaalsotsialistliku ideoloogia poolt mahitatud kuriteod.

==Natsionalismi tõus ja seda pärssivad tendentsid== 20. sajand on näinud nii natsionalismi kasvu ja uute rahvusriikide teket (impeeriumide lagunemine, endiste koloniaalvalduste iseseisvumine) kui ka natsionalismile vastassuunalisi protsesse (näiteks Euroopa Liit, mis tähtsustab nimelt riigiülest ja regionaalset tasandit). Natsionalistid valdavalt vastustavad globaliseerumist, mida nad näevad rahvusliku pärandi ja identiteedi ohustajana.

Natsionaalsotsialismi on hakatud nimetama natsismiks, et vältida selle seostamist sotsialismiga. Sõna "natsism" ei tähista natsionalismi, nagu vahel ekslikult arvatakse.

Eesti natsionalism hakkas kujunema rahvusliku ärkamise perioodil 1860. aastail ning sellest kasvas välja omariikluse taotlus. Pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt kasutati süüdistust kodanlikus natsionalismis omariikluse pooldajate ning teiste poliitilises ebasoosingus isikute represseerimise ettekäändena. Ka iseseisvuse taastamise pooldajaid 1980.–90. aastatel süüdistati nende vastaste poolt natsionalismis. Pärast Eesti taasiseseisvumist on mõned rahvusvähemuste esindajad süüdistanud kas Eesti riiki või rahvast või teatud poliitilisi jõude natsionalismis, mis vastabki tõele, ning vähemuste rahvuslike huvide ebapiisavates teostusvõimalustes.

Miks neutraalsus on vaidlustatud? Djreichsfuhrer 18. detsember 2007, kell 14:22 (UTC)

Vaidlustus maha võetud. Djreichsfuhrer 9. mai 2008, kell 22:48 (UTC)

Lisa teema