Arutelu:Märtsiküüditamine

Küüditatute arv

[1] siin märgitakse küüditatute arvuks 20 702, mitte 20 722. --kanakukk 24. märts 2009, kell 15:18 (UTC).

Sündmusest ajalehes "Võitleja"

• All keskel Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.4 | juuli 1980 | lk 7 --kanakukk 26. oktoober 2009, kell 01:50 (UTC).

25. märtsist kui leinapäevast ja mälestuspäevast

stenogramm Riigikogu arutelust; vt alates: "Austatud Riigikogu! Võtame käsitlemisele Riigikogu liikme Enn Tarto algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu, 1218 SE esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Enn Tarto." --kanakukk 25. detsember 2009, kell 03:24 (UTC).

Artikli sisu

Ausalt ja omavahel öeldes see Vikipeedia artikkel sakib suhteliselt täiega. OK - on osi mis kõlbavad ka, kuid need tulevad täiesti vales järjekorras ja kusagil kass teksti keskpaiku või lõpu poole. Mis tegelikult juhtus? Pandi toime kohutav roim kolme balti rahva kallal. See peaks olema esimene, keskne ja eesti- läti- ning leedu rahva keskne lähenemine. Mitte mingisugune nõukogudelik ja Moskvakeskne joru põllumajanduse kohta, esimeses järjekorras nagu praegu. Ka ei tohiks esineda mingisugust TÄIESTI Moskva-Kremli keskset juttu sellest (paremat kätt) kuidas olla esinenud meie anastajate arvates militaarne vajadus nõukogudevastaseid ohtusid elimineerida. Seda siis kolmes Euroopa riigis mida diktaator-roimar Stalin õigusvastaselt anastanud oli. Ma ei ole veel näinud ühtegi teist Vikipeedia kirjutist, mis vajaks sedavõrd totaalset "rewrite'i" ehk alustamist otsast peale, kui see. Kapremonti on vaja. Muidu jäävadki tulevaste eesti põlvkondade ajud igaveseks ajaks loputatuks. Ma ei osa ette kujutada, et juudid näiteks sellise paskvilli (segase mosaiigi) enda kohta üles riputaks. Ausalt öeldes, et see täna - 70 a. pärast märtsiküüditamist sel kujul üleval on, on küüditatute - meie õdede-vendade mõnitamine (või pehmemalt öeldes nende mitteaustamine).--Keskminehermann 25. märts 2019, kell 15:44 (UTC).

---

EK(b)P KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu volinikud 1949. aasta kulakute ja nõukogudevastaste elementide vabariigist väljasaatmisel. – mida see lause tähendab? St, kas see on mingi poolik lause Karotamme märkustest vms? --kanakukk 8. märts 2010, kell 14:54 (UTC).

---

Miks on "autasustati" jutumärkides?--WooteleF 8. märts 2010, kell 14:57 (UTC)

---

Küüditamise Vabariiklik Staap asus Mere puiesteel kinohoones "Grand Marina". Sinna kogunesid 1941. a 13. juuni öösel küüditamise korraldajad eesotsas SARKi ülema Boriss Kummiga.

See punkt tuleks korda teha ja artiklisse tagasi panna. --kanakukk 19. märts 2010, kell 16:42 (EET).

Märtsiküüditamine vs Priboi

Kas selles artiklis tuleks rääkida küüditamisest Eestis või ka küüditamisest Lätis ja Leedus? --kanakukk 12. märts 2010, kell 17:10 (UTC).

Arvan, et me võiksime selle reserveerida Eesti sündmusele. Andres 12. märts 2010, kell 18:12 (UTC)

Sel juhul on intervikid valed. --WikedKentaur (arutelu) 7. veebruar 2019, kell 18:08 (EET)

Operatsiooni ajaline määratlus

Käibel on väga erinevad arvamised operatsiooni täpsest ajast. Näiteks 25.-28.märts või 25.-29.märts. Samas läks viimane ešelon (97318) Võrust Irkutskisse teele 30. märtsil 00:10 (dokumentides 29.03.49 24.10). Kas operatsiooni osaks tuleks pidada ka dokumentide koostamist? Kas ka teel oldud aega? Näiteks Andres Kahar arvab, et "küüditamisoperatsioon algas faktiliselt 24. märtsi 1949. a õhtul maakonnakeskustes toimunud operatiivgruppide juhtidena rakendatavate julgeoleku- ja siseministeeriumi töötajate instrueerimisega, mille järel viimased sõitsid koos sõduritega neile määratud tegevuspiirkonda" ("Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest, lk 41).

Või ei ole meie asi asju tõlgendada? Tuua välja ainult trükimusta näinud arvamisi? --kanakukk 10. juuni 2010, kell 12:00 (EEST).

Kirjeldada võimalikult konkreetselt, mis toimus. Ajalist üldmääratlust polegi tarvis. Andres 10. juuni 2010, kell 12:24 (EEST)

---

Beria andis välja suure amnestia, eesmärgiga GULAG õige pea likvideerida. Esmalt vabanesid lühikeste kinnipidamistähtaegadega kriminaalparagrahvidega süüdimõistetud, sealhulgas väga paljud kulakuteks tembeldatud. Eestisse naasis aasta jooksul umbes 9000 vabanenut. Berial olnud kavas vabastada ka poliitvangid, aga ta kukutati ja asi jäi venima.

Välja võetud. Andres 25. märts 2011, kell 20:03 (EET)

Võtsin välja järgmise lõigu alajaotusest "Amnestia" ning nimetasin viimase ümber pealkirjaga "Asumiselt vabanemine": Varsti pärast Stalini surma algas küüditatute rehabiliteerimine. Hruštšov andis 1956. aastal välja lõpliku amnestia stalinismi perioodi represseeritutele. 1956-1961 saabus Eestisse tagasi 30 000 küüditatut-arreteeritut. Võimuvõitlus NSVL juhtkonnas kestis peale Stalini surma 1953. aastal kuni Hruštšovi võimuletulekuni 1956. Amnestia oli üheselt partei XX Pleenumi otsus, mis mõistis hukka Stalini isikukultuse. Amnestia alla läksid ainult need isikud, kes olid süüdi mõstetud n-ö. kulakluse paragrafi alusel, mitte poliitvangid.. --kanakukk 5. juuni 2011, kell 18:15 (EEST).

Katkine link 2

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/nimekiri99/nimekiri/a_e-A.html
  • In Märtsiküüditamine on 2013-06-24 12:29:36, 404 Not Found
  • In Märtsiküüditamine on 2013-07-06 15:27:30, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 18:27 (EEST)

Katkine link 3

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://www.okupatsioon.ee/1940/ylevaated-RAHVA.html#Heading493
  • In Märtsiküüditamine on 2013-06-24 12:29:36, 404 Not Found
  • In Märtsiküüditamine on 2013-07-06 15:27:31, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 18:27 (EEST)

Rahalised ressursid?

Huvitav, kas liiduvabariigid pidid kõik küüditamise kulud ise kandma, või anti vahendeid Moskvast juurde ka? Või premeeriti takkajärgi operatsioonis osalejaid? Millises väärtuses preemiad?--Talguarbuja (arutelu) 27. mai 2020, kell 21:34 (EEST)

Lugege kõiki ajalehti teema täitmiseks tollasest perioodist

Kõikjal valiti ENSV -s rahvakohtunikke ja kaasistujaid , täitevkomiteede juurde

ja siin on näide - https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laanlaneekbp19490113.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------

Läänlane : EK(b)P Haapsalu Rajoonikomitee ja Haapsalu Rajooni TSN häälekandja 13 jaanuar 1949 2001:7D0:49C0:6580:592A:64B:AA10:47E8 30. november 2023, kell 01:48 (EET)