Arutelu:Kurt
Kurtide viipekeel emakeele on eesti keel.
- See on arusaamatu lause. Andres 6. märts 2006, kell 05.49 (UTC)
Mul on ettepanek pealkirjastada artiklid nii: "Kurt" kurtide kohta ja "Kurdid" Aasia rahva kohta. Andres 6. märts 2006, kell 05.49 (UTC)
Võib-olla mitte "Kurt" vaid "Kurtus"?
- Arvan, et artiklis "kurtus" võiks rääkida kurtusest meditsiini seisukohast, siin aga sotsiaalsest aspektist. Me ei räägi siin mitte kurtusest, vaid kurtidest. Andres 6. märts 2006, kell 06.41 (UTC)
- Normaalne pealkiri oleks "Kurdid", kuid siin segab homonüümia.
- Intervikilingid tuleb muidugi vastavalt korrastada. Andres 6. märts 2006, kell 06.44 (UTC)
- Teine võimalus oleks panna sellele artiklile nimeks "kurdid" ja artiklile rahva kohta "kurdid (rahvas)". Andres 6. märts 2006, kell 08.14 (UTC)
- minu poolest võiks siinse artikli pealkirjaks olla ka Kuulmispuudega inimesed või Vaegkuuljad - Ahsoous 6. märts 2006, kell 10.37 (UTC)
- 'Kurdid' on kitsam mõiste. Andres 6. märts 2006, kell 20.47 (UTC)
- Vaevalt et otsija kirjutab otsingusse vaegkuulajad või kuulmis..., ikka kurdid mis on eestipärane, üldjuhul ilmselt 90+% inimestest on huvitatud ikkagi kurtidest lugema (mitte rahvusest), seega kurdid (rahvus) oleks ma minu ettepanek. --Dj Capricorn 6. märts 2006, kell 20.41 (UTC)
- Seda ette ei tea. Mulle tundub see nii umbes fifty-fifty. Igatahes praegu käivad kõik viited pealkirjale "kurdid" rahva kohta. Andres 6. märts 2006, kell 20.47 (UTC)
Eestlastest kurdid kasutavad välismaal oma riigi keelt (nt: rahvusvaheline viipekeel) kui teine keel eesti keelt.
- Arusaamatu lõik. Kuskil on nähtavasti mõeldud eesti viipekeelt. Andres 6. märts 2006, kell 05.51 (UTC)
Venelased kurdid kasutavad 80% eesti viipekeele oskus kui 20% vene viipekeele oskus.
- Arusaamatu lause. Andres 6. märts 2006, kell 05.54 (UTC)
Toimetajana olen harjunud pudrust mõtet välja pigistama, nii et pyydsin seda ka teha. Kyll aga on mul pretensioone sisule. "Eestlastest kurdid elavad Eestis Tallinnas..." on umbes sama arukas loetelu kui "siniste silmadega inimesed elavad: Abja-Paluojas, Ahulas, Albul, Assamallas..." (Muuseas, tunnen isiklikult yht Elvas elavat kurti.) Sama käib vene kurdide loetelu kohta; sellisel lõigul oleks mõte, kui kurdid koguneksid omaette geograafilistesse kogukondadesse või nende rahvuslik paiknemine erineks Eesti yldisest rahvuslikust jaotusest. Samuti ei usu ma, et Eestis elavate kurtide rahvuslik loetelu kuigi kindlalt ammendav olla saaks; statistika võib kehtida nt Kurtide Ühingu liikmete vms kohta, vaevalt kipub iga siia koliv kurt ennast aga registreerima. Ja ka Eestist välismaale kolinud kurtide loetelu väärtuses julgen kahelda. Kui seda siiras soov on pidada, olgu siis peale, oma aega võiks aga kulutada märksa asjalikumate andmete peale - nt Eesti ja muu maailma kurtide liikumiste ajalugu, erinevate viipekeelte areng, ajalugu ja omavahelised suhted, kurtuse vormid, põhjused ja selle kohta käiv yldine statistika jne. Esialgu ma suurt ei rookinud, aga kauaks asi nii jääda ei saa. Ja veel: konkreetsete statistiliste andmete puhul tuleks viidata ka allikale ja andmete kogumise ajale. --Oop 6. märts 2006, kell 21.45 (UTC)
- Nõus. Andres 9. märts 2006, kell 08.29 (UTC)
Et Andrese viimase muudatuse nimeks on "eesti keel on kurtide jaoks võõrkeel", juhin tähelepanu pisukesele asjaolule, et mitte kõik kurdid ei ole kurtidena syndinud. Eeldasin, et kurtuse liikidega tegeledes selliseid detaile ajapikku spetsifitseeritakse, sestap nii yldine formuleering. --Oop 8. märts 2006, kell 20.37 (UTC)
- Sul on õigus. Tahtsin seda täpsustada, aga tundub, et praegu sellest seisukohast midagi valesti pole. Sellest peaks artiklis igatahes otsesõnu rääkima. Andres 9. märts 2006, kell 08.29 (UTC)
või on tugevalt häiritud
- Arvan, et kurtus tähendab ikkagi kuulmise puudumist. Kui kirjutada "on tugevalt häiritud", siis ei ole selge, mis on tugevuse kriteerium ja millisel kombel see peab olema häiritud. Teine asi on see, et ka vaegkuulmisel võivad olla enam-vähem samad tagajärjed mis kurtusel. Peale selle, arvan küll, et kurtus ei ole vaegkuulmise liik, vaid need on erinevad asjad. Veel on olemas kuulmisnõrkus. On kasutatud ka sõna "kurttummus". Kas see on käibelt kadunud? Andres 9. märts 2006, kell 08.29 (UTC)
Vikilingid ei ole minu meelest praegu õiged. Need käivad kurtuse, mitte kurtide kohta. Andres 29. september 2006, kell 06:50 (UTC)
Kurt või Curt on ka eesnimi.
da:Kurt de:Kurt en:Kurt fr:Kurt hu:Kurt la:Kurt nn:Kurt no:Kurt sv:Kurt
Mis tähendab "venekeelsed kurdid"? Andres 17. oktoober 2007, kell 06:29 (UTC)
Kurt ei käi ainult inimese kohta... ka loomad võivad kurdid olla... Jürka 18. detsember 2007, kell 16:02 (UTC)
- Minu meelest räägib see artikkel kurtidest inimestest. Meditsiiniliste ja veterinaarsete aspektide kohta võiks kirjutada artiklis Kurtus. Andres 26. märts 2008, kell 17:48 (UTC)
Eestlastest kurdid elavad Eestis Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Rakveres, Jõgevas, Põlvas, Võrus, Valgas, Tõrvas, Viljandis, Kuressaares ja Paides.
Venelastest kurdid elavad Eestis Tallinnas ja Narvas. Eestis elavatest venekeelsetest kurtidest kasutab 80% pigem eesti viipekeelt, 20% vene viipekeelt.
Eestis elavate mitte-eestlastest kurtide seas on venelasi, valgevenelasi, ukrainlasi, lätlasi, leedulasi, ja kasahhe ning austraallasi.
Eestist kurdid on lahkunud välismaale elama 7 Soomes, 5 Rootsis, 3 Suurbritannias, 1 Taanis, 1 Belgias, 1 Saksamaal ja 1 Itaalias.[küsitav] Andres 26. märts 2008, kell 14:04 (UTC)
minu arust räägivad intervikiga osutatud artklid "kurtusest", mitte "kurdist". Võtan iw-d maha.--Hendrix 24. november 2008, kell 18:18 (UTC)
Pilt on ilma allkirjata arusaamatu.--WooteleF 6. oktoober 2009, kell 20:25 (UTC)